Kusta Toom
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Detsember 2019) |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2019) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2019) |
August Toomingas (25. september 1892 Aakre vald – 31. märts 1973 Viljandi) oli Rõngu lähedal Koruste külas Salulaane metsaonnis erakuna elanud ja kirjatöid välja andnud eesti ajakirjanik ja kirjanik.[1]
August ehk Kusta Toomingas alustas ajakirjanikutööd 18-aastaselt. Ta on peamiselt tuntud enda välja antud ja algelise trükipressiga paljundatud ajakirjade järgi.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Kodust, kus oli eestikeelseid raamatuid ja ajalehti ning kuulati muusikat, sai alguse August Toominga kirjandus- ja muusikahuvi. Kooliharidusest jäi ta ilma kodu majandusliku kehvuse ja nõrga tervise tõttu.[2]
Isakodus oli August Toomingas 1908. aastani. Seejärel alustas ta iseseisvat rändurielu, õppides trükikodades raamatuköitmist ja elatades ennast hooajalistest juhutöödest. Ajakirjanduses hakkas ta esinema nime Kusta Toom all. Selle nime all ilmus 1913. aastal tema esikteos “Otsijad”.
Esimese maailmasõja alguses tegutses August Toomingas raamatuköitjana Valgas, Tõrvas, Mõisakülas ja Riisas. 1917. aastal ilmus August Toominga asutatud kunsti-, teaduse- ja poliitikaajakiri Tõrvik. Kaksiknumbrina ilmunud ajakirja 32 lehekülge sisaldasid eripalgelisi ilukirjanduslikke tõlkeid Kusta Toomilt. 1918. aastal enam ajakirja välja anda ei õnnestunud. Ajakiri hakkas uuesti ilmuma 1928. aasta detsembris. 1933. aasta oli August Toomi jaoks kõige viljakam. Ta kirjutas, koostas, toimetas ja trükkis ning levitas Salulaane metsas kokku kolme ajakirja: Aeg, Hääl ja Tõrvik. 1934. aastast hakkasid August Toomi lisaks karjalastele ja muidu kiuslikele inimestele kimbutama ka ametivõimud ning niigi raskustega kulgenud ajakirjade väljaandmise muutsid veelgi keerulisemaks uued probleemid, mis saidki kahele väljaandele saatuslikuks. 1934. aastal algasid pahandused ajakirjaga Aeg ja 1935. aastal ilmus viimane Tõrviku number.
August Toominga ajakirjandusliku tegevuse lõpetas Nõukogude võim 1941. aastal. August Toomil oli veel tegutsemisplaane ja tahtmist, kuid tervis oli kehvaks jäänud. 1966. aastal paigutati ta Uderna invaliididekodusse, kus ta mõne aja jooksul taastus. 1973. aastal viidi August Toom Jämejala haiglasse, kus ta suri 31. märtsil. August Toom maeti Rõngu surnuaeda 26. septembril 1973.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tartumaal rajas August Toomingas koopa, siis metsaonni ja elas nii, nagu elasid inimesed rauaaja alguses. (Pole teada, kes ja millal omistas Kusta Toomile elamise rauaajas. Tema kaasaegsed kirjeldasid Toomi elamut pigem "kiviaja-inimese onnina".[3]) Enne Teist maailmasõda August Toomingas väga tundmatu ei olnud. Selle tõenduseks on lugu, mis avaldati 10. mail 1936 ajalehes Päewaleht pealkirjaga „Salulaane „kirjanik“ Kusta Toom omapärase erakuna“.[2]
Mälestused
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu tasakaalukusele ja oma tahtmisele õnnestus August Toomingal kirjutada üks eraldiseisev peatükk Eesti ajakirjanduse ajalukku: ta toimetas ja kirjastas ajakirju, lähtudes iseendast.
August Toomingas on ankeedis leksikonile “Eesti avalikud tegelased” kinnitanud, et ta arvab ajakirjanduslikku tegevust iseenda tähtsamate tegevuste hulka.
Oma kaasaja meediakultuuri kujundamiseni tema ajakirjad ei jõudnud ega ulatunud. 1920. ja 1930. aastate Eesti mitmekesises ja rikkas ajakirjanduselus, mis pakkus lugemiseks mitusada ajakirja, ei omanud need ajakirjad tähtsust. Ajakirjanduslooliselt on August Kusta väljaanded oma pika ilmumisperioodi ja eripärasusega huvitavaks tunnistuseks personaalse ajakirjanduse võimalikkusest XX sajandil, II maailmasõja eelse omariikluse päevil.[2]
Kusta Toomi teoseid avaldati ajakirjanduses alates 1910. aastast, seejärel tellis ta oma ajakirjad erinevatelt trükikodadelt, kuni ta soetas oma trükivarustuse. Kusta Toom elas Rõngu vallas metsas omatehtud koopas ja metsaonnis, kõige sügavamas vaesuses. Tema koju murti pidevalt sisse, rüüstati ja varastati raamatuid.
- Tõrvik ilmus 1917, 1928–1933 ja 1935; ajakirja ilmumine keelati, kuna seal ilmus Hendrik Adamsoni ladinakeelse pealkirjaga luuletus "Per se" ("Enese läbi")
- Aeg 1932–1934
- Hääl 1933–1941
- Kusta Toomi väljaandmisel ilmus 1932 ajalehe Otepää Teataja 11 esimest numbrit.
Raamatutena ilmusid kaks tema teost: autobiograafiliste sugemetega jutustus "Otsijad" (Tallinn 1913) ja ühevaatuseline naljamäng "Ahned neiud" (Tartu 1923).
"Selle "suurprotsessi" puhul ilmus Toom Tartusse juba eelmisel päeval – ja muidugi oma täies "hiilguses": peas vana läki-läki, seljas äärmiselt närune palitu, katkiste sääreotstega püksid, jalas lõhkised ja peaaegu ilma taldadeta kalossid, mis ümber jala nööridega kinni seotud. Nägu üleni habemesse kasvanud, käed äärmiselt mustad, vist mitu nädalat pesemata. Säärasena ta liikus Tartu tänavail, äratades üldist imestust, sest Tartus pole nähtud isegi nii näruseid pätte. Ja kui ta siis ilmus kohtulaua ette, ei tahtnud kohtu eesistuja kuidagi uskuda, et see närudes vanamees on ajakirja vastutav ja tegevtoimetaja. Ning prof. Halistegi tegi suured silmad ja astus paar sammu kõrvale, kui nägi, missugusele "toimetajale" ta on eksperdiks."
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Muuseum, Eesti Rahva (12. juuli 2024). "Hinda raamatut ikka selle kaane järgi ehk Kusta Toomi käänuline teekond kirjanikuna". Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb. Vaadatud 12. juulil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Krista Aru (2008). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
{{raamatuviide}}
: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=
(juhend) - ↑ Kirjanik-metsavend. Uudisleht, 28. september 1933, nr. 114, lk. 6.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lauri Sommer, "Sealpool sood". Tallinn 2014, Kusta Toomi puudutavad peatükid lk. 92-115.
- Krista Aru, "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“. Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2008, lk 309–330 ("Aakre koopaelanik ja tema ajakirjad"), ka lk 339–342 ja mujal
- August Eelmäe, "Kutsumus" – Looming 1981, nr 3, lk 409–420; ilmunud ka August Eelmäe kriitikakogumikes "Lüürilist ja proosalist", Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 169–189, "Kõned & kirjatööd", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2006, lk 173–196, Eluvõla kandmise raske kohus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012, lk. 89–116.
- Hoia Ronk. Kusta Toom tuleb külla. Vaba Maa, 10. september 1935, nr. 213, lk. 2.
- Aakre koopaelanik. Postimees, 22. jaanuar 1925, nr. 21, lk. 2.
- Kirjanik-metsavend. Uudisleht, 28. september 1932, nr. 114, lk. 6.
- Koopaelanik Tartus õigust otsimas. Postimees, 18. mai 1935, nr. 134, lk. 6.
- Kusta Toom annab aru. Tallinna Post, 28. jaanuar 1938, nr. 4, lk. 1.
- Mees koera ja kolme ajakirjaga. Sakala Pühapäev, 11. mai 1935, nr. 18, lk. 4.
- "Metsatont" maadleb paragrahvidega. Tallinna Post, 24. mai 1935, nr. 21, lk. 5.
- Rõngu kirjamees matkab. Rahvaleht, 26. juuli 1935, nr. 87, lk. 1.
- Salulaane "kirjanik". Päevaleht, 10. mai 1936, nr. 126, lk. 2.
- "Salulaane" koopaelanik. Päevaleht, 8. november 1925, nr. 303, lk. 7.
- "Kusta Toom 1892–1973" (mälestusteos). Tartumaa Muuseumi toimetised, nr 4, koostanud Arvo Mälberg, Tartu 1995, 34 lk.
- Friedebert Tuglas. Loomistusk. Märkmeid mõtte ääremailt. Keel ja Kirjandus, 1964, nr. 5, lk. 264–270.
- Vaapo Vaher, "Juhanliivike" – Kultuur ja Elu 1998, nr 2, lk 46–49
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ilmar Palli, «Kaer, sa rivist välja asu…» – Luup nr 11, 29. mai 2000
- Ajavaod: Salulaane erak
- Läbi halli kivi
- Kusta Toom Eesti biograafilises andmebaasis ISIK