Kursk

See artikkel räägib linnast; allveelaeva kohta vaata artiklit Kursk (allveelaev)

Kursk
vene Курск
Vaade Kurskile
Kurski lipp Kurski vapp
Pindala: 191 km²
Elanikke: 436 678 (2024)
Koordinaadid: 51° 44′ N, 36° 11′ E

Kursk (vene Курск) on linn Venemaal, Kurski oblasti keskus. Asub Tuskari ja Seimi jõe ühinemiskohas. Geograafilised koordinaadid on 51°43'N, 36°11'E. Etümoloogiline venekeelne nimi Kursk on tuletatud Tuskari lisajõe Kuri nimest.

Kurski kohal asus slaavlaste tugipunkt juba 8. sajandil. Kurski on mainitud esmakordselt Petšerski Theodosiuse kroonikas (1032). Selles kroonikas kirjeldatakse Kurskit kui arenenud kaubandusega suurt linna. Esimene mainimine Lavrentjevi kroonikas on 1095. aastal. Aastat 1095 peetakse ka 11.–13 sajandil eksisteerinud Kurski vürstiriigi asutamise aastaks.^[1] Esimene Kurski vürst oli Vladimir Monomahhi poeg Isjaslav Vladimirovitš. Isjaslav ehitas Kurskisse kindluse ning 11. sajandi lõpul oli see üks võimsamaid eelposte Kiievi-Vene piiri ääres (algne Kurski linnus lammutati 17. sajandi keskel). 1185. aastal saatis Kurski vürst Vsevolod oma družiina ebaõnnestunud retkele nendega sõjajalal olevate polovetside vastu. Seda Vene vürstide nurjunud sõjakäiku on kirjeldatud eepilises lugulaulus "Lugu Igori sõjaretkest".

1237. aastal hävitas linna Batu-khaan, mille järel valitses linna mongoli baskakk. 1362. aastast (kui linna vallutas Leedu suurvürst Algirdas) kuni 15. sajandi lõpuni oli Kursk Leedu Suurvürstiriigi osa. Kiiev ja teda ümbritsevad laialdased alad kuulusid selle riigi koosseisu. 1508. aastal ühendati Kursk Moskva suurvürstiriigiga, saades selle lõunapiiri kindluseks. 15. sajandi lõpul toimunud krimmitatarlaste ning nogaide rünnakud viisid linna hääbumiseni.

1596. aastal püstitati veidi teises kohas uus kindlus, mille garnisonis oli 1616. aastal üle 1,3 tuhande sõduri. 17. sajandi alguses ründasid Vene-Poola sõdade ajal Rzeczpospolita väed, samuti krimmitatarlased ja nogaid korduvalt Kurskit, kuid Kurski kindlust ei suudetud vallutada. Kurskisse asustati ümber Orjoli ja teiste Lõuna-Venemaa linnade elanikke (aastaks 1678 oli ümberasustatuid 2800). Linn arenes tänu soodsale geograafilisele asukohale, kuna paiknes kaubateel Moskvast Krimmi ja Moskvast Kiievisse. Moskva tsaaririigi ja Venemaa Keisririigi ajal kuulus see järgemööda Kiievi kubermangu (1708–1727), Belgorodi kubermangu (1727–1779) ja Kurski asehaldurkonna (1779–1797) koosseisu. Linnastaatus anti Kurskile 1779. aastal ja 1797. aastal sai sellest Kurski kubermangu halduskeskus.^[2]

19. sajandi alguses oli Kursk mitte ainult kaubanduslik, vaid ka tööstuskeskus. 1846. aastal oli linnas 70 tehast ja vabrikut. 1868. aasta lõpus avati Moskva–Kurski raudtee. 19. sajandi lõpul sai Kurskist oluline toiduainetööstuse keskus (jahu ja suhkru tootmine).

26. novembril (9. detsembril) 1917 kehtestasid bolševikud linnas nõukogude võimu. 28. novembril 1918 moodustati linnas Ukraina Tööliste ja Talupoegade Ajutine valitsus. mis viidi hiljem Sudža linna. 20. septembril 1919 võttis linnas võimu kindral Anton Denikini juhitav vabatahtlike armee. 19. novembril 1919 vallutas Punaarmee Kurski tagasi. Nõukogude Liidu valitsus hindas Kurskit selle rikkalike rauamaagi leiukohtade järgi ning arendas linna Venemaa edelaosa ühe peamise raudteesõlme.

Teise maailmasõja ajal oli Kursk 4. novembrist 1941 kuni 8. veebruarini 1943 okupeeritud Saksamaa vägede poolt. 1943. aasta juulis käivitasid sakslased operatsiooni Tsitadell, et Kursk tagasi vallutada. Selle käigus toimunud Kurski lahingu ajal sai lähedal asuvast Prohhorovka külast ajaloo ühe suurima tankilahingu võitlusväli. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis oma määrusega 1980. aastal Kurski linnale I järgu Isamaasõja ordeni.^[3]

Linnas on kolm linnaosa (ringkonda): Tsentralnõi, Železnodorožnõi, Seimski. Kurski linnapea on Igor Kutsak.

• 1897. aasta – 75 721
• 1917. aasta – 53 565
• 1937. aasta – 104 667
• 1967. aasta – 255 000
• 1987. aasta – 434 000
• 2007. aasta – 405 900
• 2024. aasta – 436 678^[4]

Vene statistika ametkonna Rosstat andmetel on Kursk suuruselt 45. linn Venemaa Föderatsioonis.

2020. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt oli rahvuslik koosseis: 67,2% venelased, 32,0% muud rahvused (71 rahvust, sealhulgas 5 eestlast), ukrainlased 0,5%, armeenlased 0,3%.^[5]

Kursk on suur tööstuskeskus. Linnas tegutsevad elektritööstuse, instrumendi- ja masinatööriistade tootmise, põllumajandusmasinate ja -seadmete tootmise, toiduainete ja töötleva tööstuse tootmise, kommertsseadmete, kangaste ja patareide tootmise, keemiliste kiudude ja kummitoodete tootmise, mööblitootmise, ravimitootmise, toiduainetööstuse ja muud ettevõtted.

Linnas töötavad soojuselektrijaamad (maagaasi küttel) - Kursk SEJ-1, Kursk SEJ-4 ja Kurski SEJ SZR (mis varustab elektrienergiaga Venemaa loodeosa).

• Kurski kaudu on rajatud kaks olulist raudteeliini: Moskva – Harkov ja Voronež – Kiiev.
• Lennuliiklus toimub Vostotšnõi lennujaama kaudu.
• Kurski linna teedevõrgu kogupikkus on 659,7 km, millest 571,7 km on kõvakattega.^[6]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kursk

• Kurski linnavalitsuse koduleht