Kreva loss

Kreva loss (valgevene keeles Крэўскі замак) on keskaegne kastell Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis Krevas. Tegemist on ühe vanima kivist kindlusehitisega Leedu aladel, see on ajaloomälestisena kaitse all.

Lossi arhitektuur

Kastelli tüüpi loss on põhiplaanilt ebakorrapärane nelinurk. Selle põhjakülje pikkus on 85, idakülje pikkus on 108,5, lõunakülje pikkus on 77,5 ja läänekülje pikkus on 97,2 meetrit. Lossi müüride paksus oli 2,5–3 meetrit, nende kõrgus aga ulatus 13 meetrini. Müüride alumine osa oli ehitatud maakivist, ülemine, kõrgemal kui seitse meetrit aga oli rajatud tellistest. Kindlusel oli kaks torni. Põhjapoolne torn oli kaitsemüüri osa. See oli nelinurkse põhiplaaniga (18,65 х 17 meetrit) vähemalt neljakorruseline torn, mille keldris asus vangla. Korruseid ühendavad trepid olid rajatud müüri sisse. Lõunapoolne torn asus kaitsemüüri taga. Ka see oli nelinurkse põhiplaaniga (11 х 10,65 meetrit). Alumised kolm meetrit olid maakivist, kõrgemal oli torn tellistest. Lossi värav asus kindluse kirdenurgas. Kastelli müüride vahel asusid eluruumid, sepikoda, tiik. Loss rajati soise maastiku keskel asuvale liivaluitele, mida ehitustööde käigus kunstlikult laiendati.

Lossi ajalugu

Kreva lossi rajas XIV sajandil Algirdas vana puidust linnuse asemele (on andmeid, mille kohaselt algasid ehitustööd juba XIII sajandi lõpus) ja see kuulus Leedu suurvürstidele. Vahetult peale rajamist tulistati kindlust kahuritest; nende kivist kuule on leitud väljakaevamistelt kindluse soises ümbruskonnas. Aastal 1382 vangistas Jogaila seal oma onu Kęstutise, kes lossi kongis ka suri. 14. augustil 1385 sõlmiti lossis Krevo unioon.

Aastal 1433 läks loss suurvürsti tiitli kaotanud Švitrigaila valdusse. Aastail 1503–1506 sattus loss korduvalt krimmitatarlaste rünnaku alla; lõpuks põletasid need lossi ka maha, kuid hiljem see taastati. Aastal 1519 rüüstasid kindlust Moskva vojevoodid. XVII sajandi teisel poolel elas lossis Andrei Kurbski.

Veel XVIII sajandil oli loss heas seisukorras; seejärel algas lossi rüüstamine. Esimese maailmasõja ajal läbis Krevat Saksa-Vene vägede vaheline rindejoon. Asula ümber peeti kolm aastat positsioonisõda, selle käigus võeti vana ja lagunenud kindlus uuesti kasutusele. Kindluse juurde rajati kaasaegsemad betoonvarjendid, torne kasutasid Saksa väed vaatluspunktidena. Aastal 1917 võeti Kreva all Saksa vägede vastu ette suurtükirünnak, kannatada said nii kindlus kui ka asulas olnud katoliku kirik.

Aastal 1929 alustasid Poola võimud lossi konserveerimist. Aastail 1970, 1985 ja 1988 tehti lossi juures arheoloogilisi väljakaevamisi. Uued konserveerimistööd võeti ette aastal 2004.

Välislingid