Klementiin
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
Klementiin on hariliku mandariinipuu sordi 'Clementine' vili. Neid hakati klementiinideks kutsuma 1902. aastal.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Vilja koor on oranž ning peamiselt sile ja läikiv. Klementiinid jagunevad väga lihtsalt 7–14 segmendiks, neid on hõlbus koorida ja nad on peaaegu seemnevabad. Klementiine on nimetatud ka seemneteta tangeriinideks. Viljaliha on tavaliselt mahlakas ja magus, sisaldades vähem happeid kui apelsin.[1]
Klementiin ei ole teistest mandariinilaadsetest viljadest alati eristatav. Näiteks võib neid kergesti segi ajada satsumadega ehk Jaapani mikanitega (蜜柑 – mesimagusad apelsinid). Sageli on klementiini nimetatud ka Alžeeria tangeriiniks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Klementiini tekkelooks räägitakse, et isa Clément Rodier avastas juhusliku hübriidi lastekodu aias Misserghinis Alžeerias.[2] Teised allikad väidavad, et klementiinid avastati juba Hiinas. James Saunt on kommenteerinud: "Mõned inimesed arvavad, et klementiinid on peaaegu identsed Kantoni mandariinidega, mida kasvatatakse Guanxi ja Guangdongi provintsis Hiinas."[3]
Klementiinid on partenokarpsed, seega on nende viljad ilma seemneteta. See suurepärane omadus aga kaob, kui õisi tolmeldada. Et seda vältida, ähvardasid 2006. aastal California klementiinikasvatajad kaevata kohtusse kohalikud mesinikud, kui need ei hoia oma mesilasi nende viljataimedest eemal.[4]
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Mahl sisaldab peamiselt, nagu teistel tsitruselistelgi, limoniini, samas ka mürkiini, linalooli, α-piniini ja paljusid keerukaid aroomaineid.[5]
Koor ja seemned moodustavad klementiini massist ligi 23%.
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 86,58 | g |
| Kalorsus | 47 | kcal |
| Valgud | 0,85 | g |
| Lipiidid | 0,15 | g |
| Tuhk | 0,40 | g |
| Süsivesikud | 12,02 | g |
| Sahharoos | 5,96 | g |
| Glükoos | 1,59 | g |
| Fruktoos | 1,64 | g |
| Kiudained | 1,7 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 30,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,14 | mg |
| Magneesium (Mg) | 10,0 | mg |
| Fosfor (P) | 21,0 | mg |
| Kaalium (K) | 177,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,06 | mg |
| Vask (Cu) | 0,043 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,023 | mg |
| Seleen (Se) | 0,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 48,8 | mg |
| B1 | 0,086 | mg |
| B2 | 0,030 | mg |
| B3 | 0,636 | mg |
| B4 | 14,0 | mg |
| B5 | 0,151 | mg |
| B6 | 0,075 | mg |
| E | 0,20 | mg |
| Folaadid | 24,0 | μg |
| Betaiin | 0,1 | μg |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Edible: An Illustrated Guide to the World's Food Plants. National Geographic. 2008. Lk 73. ISBN 978-1426203725.
- ↑ Harper, Douglas (november 2001). "clementine". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 14. veebruar 2009.
- ↑ Saunt, James (1. jaanuar 2000). Citrus Varieties of the World (Second edition). Sinclair International Business Resources. ISBN 978-1872960012.
- ↑ "Calif. beekeepers fear no-fly zones". KATU.com. The Associated Press. 2. detsember 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2009. Vaadatud 5. detsembril 2010.
- ↑ Ziegler, Herta (2007). Flavourings: production, composition, applications, regulations. Wiley, John & Sons, Incorporated. Lk 203. ISBN 9783527314065.[alaline kõdulink]
- ↑ 6,0 6,1 6,2 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 13.01.2015. Vaadatud 01.01.2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Me armastame MANDARIINE, delfi.ee, 23. detsember 2017