Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon ) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.[1]
Keskaju on inimestel ja loomadel peaaju osa.
Roomajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel moodustab keskaju koos rombajuga ajutüve. Teadlaste poolt uuritud kuningpüütonil (Python regius) on tuvastatud keskajus paiknevas mustaines dopamiini retseptorid.[2].
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Keskaju osad on:
- suurajuvarred (pedunculi cerebri)
- keskajukatend (tegmentum mesencephalicum)
- keskajukatus (tectum mesencephalicum).
Keskaju läbib keskaju-veejuha (Sylviuse juha) (la aquaeductus cerebri) mille kaudu liigub pea-ja seljaajuvedelik.
Keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas on mustaine.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 340:2004.
- ↑ Smeets WJ., Distribution of dopamine immunoreactivity in the forebrain and midbrain of the snake Python regius: a study with antibodies against dopamine, J Comp Neurol. 1988 May 1;271(1):115-29, Veebiversioon (vaadatud 13.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.03.005: Mesencephalon. Keskaju
- Keskaju piirkond, Veebiversioon (vaadatud 13.03.2014)
- Bertola, Laura D; Ott, Elisabeth B; Griepsma, Sander; Vonk, Freek J; Bagowski, Christoph P, Developmental expression of the alpha-skeletal actin gene, Journal: BMC Evolutionary Biology Vol. 8 Issue 1, DOI: 10.1186/1471-2148-8-166, Published: 2008-12-01, Veebiversioon (vaadatud 11.03.2014) (inglise keeles)