Kehastus

Kehastus on mitmetähenduslik mõiste ja võib üldiselt tähendada 'kehaliseks saamist', 'kehastumist', 'muutumist kellekski' – ja seda nii esinemise puhul, esitades ennast kellegi teisena, kui ka esoteerilises mõttes, uuesti sündinuna või taaskehastusena.

Millegi kehastus on vastav asi, mis on omandanud kehalise kuju.

Tavakeeles on mõne omaduse kehastus miski või keegi, kelles see omadus väga selgelt esile tõuseb – näiteks kurjuse kehastus on keegi, kes on väga kuri. Nii on võimalik tõlgendada ka enamikku kehastuse tähendusi eri religioonides.

Ümbersündide terminoloogia järgi ei sõltu elusolendi olemasolu otseselt tema kehast, ehkki keha ja vaim on otseseoses ja ilma kehata on elusolend oluliselt nõrgem (viimane käsitlus on omane paljudele religioonidele). Sellisel juhul on kellegi kehastus tema üks ümbersünd – näiteks tiibeti budistide arvates on üks dalai-laama, kes on sündinud palju kordi – vastavaid kordi kutsutakse tema kehastusteks.

Kristlikus religioonis, samuti paljudes paljujumalareligioonides, on kehastused ka teatavate "ruumiväliselt" eksisteerivate olendite "tulemised" või "materialiseerumised".

Platonistliku filosoofia järgi on kõik eksisteerivad asjad teatavate ajatute ideede kehastused.