Keutschach am See
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2021) |
| Keutschach am See | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 28,4 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 2450 (1.01.2018)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 46° 36′ N, 14° 11′ E | |
 Asend Klagenfurti maaringkonnas | |
  |
Keutschach am See (sloveeni: Hodiše ob jezeru) on vald Austrias Kärnteni liidumaa Klagenfurti maaringkonnas.
Vald asub Wörthersee järve ja Pyramidenkogeli mäe (põhjas) ning Sattnitzi mäestiku tippude (lõunas) vahelises liustikuorus. See asub Keutschacher See idakaldal, u. 15 km Klagenfurtist läänes. Teised naaberjärved on Hafnersee, Baßgeigensee ja Rauschelesee. Suured oruosad moodustavad 1970. aastast maastikukaitseala.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta rahvaloenduse järgi olid 5,6% rahvastikust Kärnteni sloveenid.
| Küla (saksa) | Küla (sloveeni) | Rahvaarv (1991) | Sloveenide osakaal (1991) | Sloveenide osakaal (1951) |
|---|---|---|---|---|
| Dobein | Dobajna | 38 | 26,3% | 81,0% |
| Höflein | Dvorec | 138 | 10,1% | 96,1% |
| Plaschischen | Plašišče | 106 | 14,2% | 51,9% |
| Plescherken | Plešerka | 188 | 23,9% | 28,7% |
| Pertitschach | Prtiče | 150 | 13,3% | 81,5% |
| Rauth | Rut | 236 | 14,8% | 76,3% |
| St.Margarethen | Šmarjeta | 64 | 12,1% | 92,3% |
| St.Nikolai | Šmiklavž | 61 | 19,7% | 97,6% |
| Keutschach | Hodiše | 260 | 4,2% | 38,8% |
| Leisbach | Ležbe | 96 | 1% | 59,7% |
| Linden | Lipa | 121 | 4,1% | 81,9% |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Chodesachi Kärnteni hertsogkonnas on esmamainitud 1150. aasta dokumendis. Mõisad olid Keutschachi aadliperekonna esivanemate asukoht, dokumenteeritud 1299. aastast, kelle märkimisväärseim võsu oli Leonhard von Keutschach (u.1442–1519), Salzburgi peapiiskop 1495. aastast kuni oma surmani. 16. sajandi algul püstitas dünastia renessansslossi, mis asendati hiljem naabrusesse barokkehitisega, mida kutsuti "Uueks lossiks" (Neues Schloss), valmis 1679. aastal ja ehitati 18. sajandil Orsini-Rosenbergi aadliperekonnna poolt ümber.
Sajandeid oli põllumajandus enimviljeletud majandussüsteem, kuni suveturism 20. sajandil üha olulisemaks muutus. Tänapäeval on turism suurim sissetulekuallikas.
Sõpruslinn
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.