Kasutaja arutelu:Vaher

Tere tulemast Vikipeediasse, Vaher! Andres (arutelu) 18. juuni 2013, kell 11:52 (EEST)[vasta]

Artiklinimeruumis kaldkriipsuga pealkirju ei tehta. Kaldkriipsuga tehakse muudes nimeruumides alamlehekülgi, aga artiklinimeruumis see tehniliselt nii ei tööta. Adeliine 18. oktoober 2014, kell 20:48 (EEST)[vasta]

Palun ära kopeeri allikate teksti. --Epp 22. oktoober 2014, kell 12:00 (EEST)[vasta]

Otseseid koopiaid on vähe ja allikad on juures. Pole aega seda meeletut teabemassi ümbersõnastada. Ma ei oska viidata...

Kõik tuleb ümber sõnastada, ka siis, kui on viidatud. Ja üksnes kosmeetilistest muudatustest ei piisa. Me peame austama autorite õigusi. Kui pole aega, tee vähem. --Epp 22. oktoober 2014, kell 12:08 (EEST)[vasta]

• Kasutaja:Vaher/Märkmed

Mul on kaks palvet. Kui tahad midagi välja visata, pea enne arutelulehel nõu. Märgi allikad, ja võimaluse korral ära kirjuta ühe allika põhjal. Andres (arutelu) 8. veebruar 2015, kell 01:29 (EET)[vasta]

Mõnes teises vikis on nii, et kui kasutaja jätkab artiklitesse kopipeisti lisamist korduvatele märkustele vaatamata, siis ta blokeeritakse mõneks ajaks. Võib-olla peaks siin sama kaaluma. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 10:18 (EET)[vasta]

Arutasime teemat Arutelu:Islamiriik (organisatsioon) all, et millistel tingimustel Autorikaitse seadusega on EV-s koopiad lubatud. Seetõttu ei sulge keegi ka e-võrgus koopiaid levitavaid portaale. --Vaher (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 10:33 (EET)[vasta]

Vikipeedia reeglite järgi ei ole kopeerimine lubatud. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 11:58 (EET)[vasta]

Mõnes kopeeritud lauses mõne sõna muutmine ei ole piisav. Mõtted tuleb edasi anda oma sõnadega, nii et tegu pole äratuntavalt allika tekstiga. Parem kasutada erinevaid allikaid, selle asemel, et ühe allika materjali lause-lauselt ja lõik-lõigult üle kanda. Pikne 3. märts 2015, kell 13:54 (EET)

Palun ära paranda lühendeid eKr ja pKr. Meil on seni peaaegu kõikjal nii olnud. Selle kohta oli arutelu. Paistab, et üldiselt ollakse seda meelt, et tuleks taotleda stiiliühtlust ja kuna läbivalt ilmselt parandama ei hakata, siis tuleks pigem jääda senise vaikiva stiilikokkuleppe juurde. Pikne 10. märts 2015, kell 21:02 (EET)

Vastupidiselt siin väidetule Vikipeedia siiski ei ole teadusprojekt. Usu mind, ma olen Vikipeedia ja autoriõiguse teemaga rohkem tegelema pidanud kui keegi teine, käin praegu kõikvõimalike riigiasutuste ja loomeliitude vahet ning olen neil teemadel ka lehtedes masendavalt palju kirjutanud. Teaduse eeldus on originaalsus, Vikipeedias on originaaluurimused keelatud. Me ainult refereerime teadust, ent entsüklopeediaartiklite kirjutamist pole kunagi otseselt teaduseks peetud, see on parimal juhul teaduse populariseerimine (ja halvimal juhul kurat teab mis, eks entsüklopeediate nime all on ka igasugu asju tehtud). Me kasutame teatud teaduslikku atribuutikat (eelkõige viitestikku), kuna kogu Lääne entsüklopeediatraditsioon on uusaegse teadusega tihedalt seotud ning me saame tänu veebitehnoloogiatele seda paremini teha kui senised paberentsüklopeediad, ent see ei tee veel entsüklopeediast endast teadust. Vt ka en:Wikipedia:What Wikipedia is not punktid 2.2.1, 2.7.7 ja 2.7.8.

Meie hädad autoriõigusega tulenevad osalt just sellest, et ajal, mil praegune autoriõigus kodifitseeriti, ei olnud sedalaadi projekte olemaski ning me jääme enamikus riikides tehtud erandite vahele. Eesti autoriõiguse seaduses on erandid teaduse, hariduse ja ajakirjanduse jaoks, aga Vikipeedia kui entsüklopeedia ei ole rangelt võttes ükski neist; seda saab kasutada kõigil neil otstarvetel, kuid ükski neist funktsioonidest ei ole Vikipeedia olemus. Kuid teatmeteostele ei ole autoriõiguses erandit tehtud, sest nad pole kunagi seda vajanud: enne Vikipeediat olid entsüklopeediad ärilised või riiklikud väljaanded, neil polnud algmaterjali autoritele maksmisega probleemi. Samuti ei tegelnud paberentsüklopeediad sündmuste jooksva kajastamisega, neis ei olnud massiliselt kasutajate loodavat sisu ning ajutisi probleeme, mis parandatakse (nt autoriõiguste lühiajalisi rikkumisi teadmatusest) - see kõik mõjutab meie töö juriidilist külge. Autoriõiguses on aga palju suurtööstuste huve koos ning see kohaneb uuega väga raskelt. Eks me nüüd püüame uut seaduseversiooni mõjutada, et see reaalsusega kooskõlla jõuaks. --Oop (arutelu) 13. mai 2015, kell 09:19 (EEST)[vasta]

Tänud probleemi sõnastamise eest! Panin tekstis mind mõjutanud olulised mõtted tumedaks. Sain aru, et entsüklopeedia (Vikipeedia esilehel avatud entsüklopeedia) jaoks pole erandit Eesti Autoriõiguse seaduses. Erandi saavutamikseks tuleb täpsustada avatud entsüklopeedia seost hariduse, loomingu, digi- või muude valdkondadega.--Vaher (arutelu) 13. mai 2015, kell 10:59 (EEST)[vasta]

Kuidas võtta. Ka senised erandid sisaldavad klausleid, mis võiksid tekitada probleeme, millele nähtavasti pole mõeldud. Näiteks on teaduse ja hariduse juures kirjutatud, et luba on materjalide kasutuseks vaid mitteäriliselt. Kuidas jääb sellisel juhul erakõrgkoolidega või populaarteaduslike ülevaateteoste müügiga, mida ka teaduskirjastused avaldavad? Ajakirjanduse puhul on uudisliku sisu piir hägus ning tänapäeval pole üldse üheselt selge, mis on ajakirjandus. Muuseumitel jts mäluasutustel, muide, on luba materjalide avaldamiseks motiveeritud mahus, et oma kogusid tutvustada - võib väita, et kõigi kogude ülespanek Muisi andmebaasi ületakse selle motiveeritud mahu piiri igal juhul (vastasel juhul poleks piirangul mõtet; mida muuseumid Muisis litsentsidega teevad, on täiesti omaette ooper, sellest on kirjutanud Vahur Puik ERMi blogis ja Sirbis pikalt). Nii et erandid ajavad olukorra tihti vaid segasemaks, meie töös oleks aga kasulik selgus ja kindlus. Näiteks oleks meil vaja panoraamivabadust, mis kehtiks üleüldiselt - praegune mitteärilise kasutuse luba ei ole kooskõlas Wikimedia Commonsi poliitikaga, isegi kui meile igal pool korrutatakse, et sellest pidavat meile piisama. Nii et mõnes mõttes, jah, ideoloogiliselt oleks muidugi kena, kui seadusse kirjutatakse lause-paar teatmeteoste kohta, aga see üksi meid ei toidaks. (Pealegi tehtaks sellest siis ilmselt jälle "mitteäriline" erand, mis tekitaks muuhulgas küsimuse, kas kadunud Aasmäe juhitud "Eesti Entsüklopeedias" toimus tõesti mingi imeline sisuline muutus, kui täpselt sama projekti hakkas OÜ asemel haldama MTÜ, kuhu varad pankroti eel kanditi.) Vikipeedia idee on ikkagi selles, et kõik siin levitatavad teadmised oleksid täielikult vabad (ja kui keegi oskab nendega rikkaks saada, siis lasku käia, palju õnne talle, egas me kadedad ole). See on lähtekoht, mis ajab senise autoriõigusega harjunutel juhtme väga kiirelt kokku. Olen pidanud väga palju dialooge, mis lühikokkuvõttes kõlavad nii: "Mis mõttes "kõigile tasuta"???" - "Otseses." Vt ka Lawrence Lessigi raamatut "Vaba kultuur", mida Wikimedia Eesti juba tükk aega kirjastada üritab ning mis praegu seisab minu kui toimetaja taga, mea culpa. --Oop (arutelu) 13. mai 2015, kell 18:33 (EEST)[vasta]

Tavaliselt Vikipeedias lühendeid ei kasutata. On küll mõned erandid nagu ühikulühendid. Kui Vikipeedias lühendeid kasutada, siis peaks need olema üldtuntud. Võiks vältida lühendeid, mis erinevad ÕSi lühendivalimikus toodud lühenditest. Kui lühend linkida, siis parem juba nii, et kursoriga saaks vaadata, mida lühend tähendab. Artiklid lühenditest peaks üldjuhul olema sõnaraamatus (Vikisõnastikus). Pikne 16. mai 2015, kell 12:07 (EEST)

Kui tekib kahtlus sõnade õigekirjas, soovitan kõigepealt kontrollida õigekeelsussõnaraamatust, nt messias. Kui see ei meeldi, mis seal on, kirjutada vastava artikli arutelulehele. --Metsavend 8. juuni 2015, kell 15:33 (EEST)

Teisaldasin lehe Islamiriigi sõdade kronoloogia (2015. aasta jaanuarist) Su arutelulehele.—Pietadè (arutelu) 28. november 2015, kell 23:57 (EET)[vasta]

"Saalomonlik" otsus! --Vaher (arutelu) 30. november 2015, kell 20:20 (EET)[vasta]

Neid "asju" on keeruline kirjutada. (Näiteks, kui ingliskeelses artiklis on lubatav kasutada sõna "mässulised/mässajad"/rebels, siis eestikeelses teps mitte) Lisaks "faktid", mida ilmselt ei saagi täpselt teada. "17 sekundit" Türgi õhuruumis, ...täna sattusin lugema: Deutsche Welle artiklit Ученые усомнились в данных Москвы и Анкары по поводу сбитого Су-24—Pietadè (arutelu) 30. november 2015, kell 20:36 (EET)[vasta]

Teabesõda ongi selles, et üldse aru saada mis toimub. (Musti kaste uuritakse praegu, lääne allikas viitas 50. sekundile.)--Vaher (arutelu) 20. detsember 2015, kell 01:01 (EET)[vasta]

Palun ära märgi sisulisi muudatusi pisiparandusteks. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 17:33 (EEST)[vasta]

Vabandust!--Vaher (arutelu) 1. mai 2021, kell 15:42 (EEST)[vasta]

Tere! Paar tähelepanekut, mida soovitan edaspidi arvesse võtta:

1. kui võõrkeelsed teosed pole eesti keelde tõlgitud, ei sobi neile viidata ainult tõlgitud pealkirjaga, kindlasti tuleb lisada originaalpealkirjad;
2. kui pole esitatud täielikku teoste loetelu, tuleks jaotise pealkirjaks panna "Teoseid", mitte "Teosed".

Parandasin vastavalt näiteks artiklis "Jean_Baudrillard". Kuriuss 6. mai 2018, kell 16:42 (EEST)

Miks Sa veedad igal pool vedadeks muudad? Eesti keele tõlketraditsioonis on juba pool sajandit kasutatud pikka vokaali. Nii on ka Ida mõtteloo leksikonis. --Vihelik (arutelu) 8. aprill 2021, kell 11:14 (EEST)[vasta]

Vastasin Veda arutelus https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Vedad. --Vaher (arutelu) 8. aprill 2021, kell 17:14 (EEST)[vasta]

Hea keeletoimetamistalguline!

Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta.

23 talgulist toimetas kokku 477 artiklit. Nelja aastaga on toimetatud 2402 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast!

Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili.

Tervitades

Ann Siiman

keeletoimetamistalgute žürii esimees  

Annn (arutelu) 1. mai 2021, kell 14:56 (EEST) Järelvaatamised[vasta]

2023. RARA. XVIII oskuskeelepäev: tõhus erialakeel raamatukogus. Terminikonverents: https://www.youtube.com/watch?v=0Xarg3PsX4Y; ERM. 26. okt Seminar "Baltisaksa ihu ja hing": https://www.youtube.com/watch?v=LM8KdPE01AA

Loodud artiklid tuleks linkida teiste keeleversioonide samade artiklitega. Kui teistes keeleversioonides midagi pole, siis on küll ka küsitav, kas asi on piisavalt oluline, et meilgi selle kohta artikkel olema peaks.

Samuti on olulised siselingid. Süsteem ei loe sellist kirjutist isegi artikliks, kus pole vähemalt ühte siselinki. Ivo (arutelu) 2. oktoober 2023, kell 14:31 (EEST)[vasta]

Kõnealused artiklid on epistemoloogia loendis sellisel kujul olemas aga tühjana, ehk siis neid soovitakse. Muidugi ei jää nad sellisteks. Vaher (arutelu) 2. oktoober 2023, kell 19:47 (EEST)[vasta]

Ma kordan mitmes arutelus hiljuti kõlanud palvet lisada artiklitele viited. Sa kirjutad keerulistel teemadel, mida sa ei valda ning kirjutades sa nähtavasti moonutad allikate mõtet. Ilma allikaviideteta on teistel selliste artiklitega hiljem väga raske midagi mõistlikku peale hakata. Pikne 12. november 2023, kell 16:37 (EET)[vasta]

Tere. Entsüklopeediatele ja võõrkeelsetele vikipeediatele ju ei viidata.@ Vaher (arutelu) 12. november 2023, kell 19:25 (EET)[vasta]

Entsüklopeediatele ikka viidatakse (miks mitte?). Muukeelsetele vikipeedialehtedele tõesti ei viidata, sest nende usaldusväärsus pole teada. Kui tollel vikilehel aga on omakorda viidatud mingile usaldusväärsele allikale, siis saab koos tekstiga siia üle tuua selle viite. Kui muukeelsel vikilehel esitatud väide on viitega kinnitamata, siis ei sobigi see väide siia üle toomiseks. Juhendist Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine: "Võib viidata ka tertsiaarsetele allikatele (õpikud, entsüklopeediad). Vikipeedia enda keeleversioonid ei sobi siiski viitamiseks, sest Vikipeedias ei ole mehhanismi süstemaatiliseks ja ammendavaks faktide paikapidavuse kontrolliks." Igatahes ei tohiks lugejat panna olukorda, kus talt eeldatakse esitatu pimesi uskumist ilma võimaluseta väiteid kontrollida. Minnekon (arutelu) 12. november 2023, kell 20:11 (EET)[vasta]

Kasutan vahel mõne õppeaine loengukonspekte ja neile ei viita.@ Vaher (arutelu) 13. november 2023, kell 09:33 (EET)[vasta]

Konspektid võivad olla ka ebausaldusväärsed. --Andres (arutelu) 13. november 2023, kell 13:47 (EET)[vasta]

Just. Loengukonspektiga on 2 probleemi: see pole avalikult kättesaadav (ja seega ka kontrollitav) allikas ning selle autori pädevus ja neutraalsus loengu sisu edasiandmisel pole teada. Seega mitte lihtsalt loengukonspektile pole mõtet viidata, vaid selle alusel ei saa üldse vikiartikleid kirjutada. Usaldusväärsete allikate kasutamise nõue on üks Vikipeedia alustaladest, mitte pehme soovitus, mida võiks soovi korral ignoreerida. Vikipeedia:Põhimõtted: "Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele." Minnekon (arutelu) 13. november 2023, kell 17:55 (EET)[vasta]

Palun ära pane artiklile uut pealkirja, kui arutelu on pooleli. Seni arutelus öeldu põhjal on kummagi artikli juures kolmest pealkirjavariandist sinu varianti kõige vähem põhjust eelistada. Pikne 30. oktoober 2024, kell 20:49 (EET)[vasta]

Muudatusele eelnes piisav põhjendus. Vaher (arutelu) 1. november 2024, kell 09:43 (EET)[vasta]

Milline põhjendus? "Ma paneks pealkirjaks halaal" ei ole põhjendus. Eelnevalt oli samas põhjendatud hoopis teise sõnakuju eelistamist. Hiljem tõid põhjenduseks, et sõna on valesti mugandatud, aga sellega sa lähtud ekslikust eeldusest, et eesti keelde mugandatakse kõik võõrkeele sõnad. Pikne 1. november 2024, kell 20:02 (EET)[vasta]

Senine teisenduse rakendus lihtsusele tuginebki, vt näited. Vaher (arutelu) 2. november 2024, kell 07:24 (EET)[vasta]