Kantor

Kantor on kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures.

Kantori ülesanded on varieerunud olenevalt ajast ja piirkonnast, kuid üldiselt on ta vastutanud jumalateenistuste muusikalise poole eest.

Õigeusu, orientaalses ja kreekakatoliku traditsioonis on kantor ilmik, kes jumalateenistusel laulab hümne ja antifoone.

Roomakatoliku kirikus oli kantor enne II Vatikani kirikukogu vaimulik, koori eeslaulja. Keskaegsetes katedraalides juhatas ta jumalateenistuse muusikat. 14. sajandi jooksul hakkasid paljude kirikute kantorid osa oma ülesannetest koori juhtimisel üle andma koormeistrile. Tänapäeval ei pea kantor olema vaimulik. Kui kirikul ei ole koori, juhib kantor (orelimänguga) koguduse laulu.

Luteri kirikus on kantorid olnud nii vaimulikud kui ilmikud. Põhja-Euroopas, eriti Saksamaal, oli kantor muusik, kes vastutas jumalateenistuste muusika esitamise, poiste muusikalise õpetamise ning uute teoste loomise eest (nii kiriku kui muude funktsioonide jaoks). Johann Sebastian Bach ja Georg Philipp Telemann on nende kuulsate muusikute seas, kes töötasid kantoritena.