[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Kookospähkel

Allikas: Vikipeedia
Pooltoored kookospähklid puul
Valminud vili (kiudkiht eemaldatud)
Terve ja avatud vili

Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.

2012. aastal toodeti maailmas kokku 62,1 miljonit tonni kookospähkleid ning istandike pindala oli 12,1 miljonit hektarit. Viljadest tarbitakse ja töödeldakse peaaegu kõik tootjariigis ning vaid tühine osa (alla ühe protsendi) läheb ekspordiks.[1]

Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Vilja õõnsus on täidetud vedelikuga mida kutsutakse kookosveeks. Kääritanud kookosvett kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamisel.

Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5–30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.

Viljaliha toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Viljaliha moodustab vilja massist 52%. Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teised kuivad pähklid (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi suure küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkruid, kui teised puuviljad (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Indoneesia 19 400 000** 31,2
 Filipiinid 15 862 386 25,5
 India 10 560 000 17,0
 Brasiilia 2 931 531 4,7
 Sri Lanka 2 224 500 3,6
 Vietnam 1 272 700 2,0
 Paapua Uus-Guinea 1 210 000** 1,9
 Tai 1 057 000 1,7
 Mehhiko 1 050 000* 1,7
 Malaisia 606 530 1,0
Maailm kokku 62 139 506 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus
Toitained[2]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 46,99 g
Kalorsus 354 kcal
Valgud 3,33 g
Lipiidid 33,49 g
Küllastunud
rasvhapped
29,70 g
Tuhk 0,97 g
Süsivesikud 15,23 g
Sahharoos 4,20 g
Kiudained 9,0 g
Suhkrud 6,23 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 14,0 mg
Raud (Fe) 2,43 mg
Magneesium (Mg) 32,0 mg
Fosfor (P) 113,0 mg
Kaalium (K) 356,0 mg
Naatrium (Na) 20,0 mg
Tsink (Zn) 1,10 mg
Vask (Cu) 0,44 mg
Mangaan (Mn) 1,50 mg
Seleen (Se) 10,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 3,3 mg
B1 0,07 mg
B2 0,02 mg
B3 0,54 mg
B4 12,1 mg
B5 0,30 mg
B6 0,05 mg
E 0,77 mg
Folaadid 26,0 μg
K 0,2 μg
Aminohapped[2]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 0,76 g
Arginiin 0,55 g
Aspartaamhape 0,33 g
Leutsiin 0,25 g
Valiin 0,20 g
Seriin 0,17 g
Alaniin 0,17 g
Fenüülalaniin 0,17 g
Glütsiin 0,16 g
Lüsiin 0,15 g
Proliin 0,14 g
  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 10.12.2010.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.09.2014. Vaadatud 9.12.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]