Kolgata

Kolgata on paik väljaspool Jeruusalemma müüre 1. sajandi alguses pKr, kus väidetavalt toimus Jeesuse Kristuse ristilöömine.

Nimi Kolgata on eesti piiblikeele mugandus kreeka nimest Golgotha Uues Testamendis. Selle aluseks on omakorda arameakeelne nimi, mille kujuks on traditsiooniliselt oletatud Gûlgaltâ (kuid on ka teisi variante); piibel tõlgendab seda "pealuu paigana" – kreeka keeles Κρανίου Τόπος (Kraniou Topos) ja ladina keeles Calvariae Locus (siit ka inglise Calvary).

Ehkki 6. sajandist saati viidatakse Kolgatale kui mäele^[1] ja 333. aastast kui künkale^[2], kirjeldavad evangeeliumid seda lihtsalt kui "paika". Seda on mainitud kõigis neljas kanoonilises evangeeliumis:

Markuse evangeelium:

Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika – see on

tõlgitult Pealuu paik.^[3]

Matteuse evangeelium:

Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks – see tähendab Pealuu paigaks –,^[4]

Luuka evangeelium:

Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad – ühe temast paremale, teise vasemale.^[5]

Johannese evangeelium:

ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks.^[6]

Nimele on antud ka terve rida teisi seletusi.

Kolgata traditsioonilise paiga tegi kindlaks Konstantinoopoli Helena, Rooma keisri Constantinus I ema, 325. aastal. Veidi eemal leidis Helena ka Jeesuse haua koha ning väitis end olevat leidnud Püha Risti. Tema poeg Constantinus ehitas seejärel sinna Püha Haua kiriku.