Kohtuministeerium

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib endisest Eesti ministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Justiitsministeerium (üldmõiste)

Kohtuministeerium

Lossi plats 7, Tallinn
Asutatud	1918, 1934
Tegevuse lõpetanud	1929, 1940
Eesmärk	kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; vangistusasutute valitsemine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd[1].
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Jaani tänav 7, Tallinn Vene tänav 5[2], Tallinn Kohtu tänav 1 (Eestimaa rüütelkonna hoone[3]), Tallinn Väike-Pärnu maantee 3[4], Tallinn Lossi plats 7[5], Tallinn (1934–)
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Eesti kohtuminister: Jüri Vilms (1918) Jaan Poska (1918) Jüri Jaakson (1918–1919) Lui Olesk (1919) Jüri Jaakson (1919–1920) Otto Strandman (1920–1921) Jaak Reichmann (1921–1923) Rudolf Gabrel (1923–1925) Tõnis Kalbus (1925–1926) Johan Sepp (1926–1927) Otto Tief (1927) Tõnis Kalbus (1927–1928) sise- ja kohtuminister (1929–1934) Johan Müller (1934–1938) Albert Assor (1938–1940) Boris Sepp (1940) Friedrich Niggol (1940)
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus
Allorganisatsioonid	Riigikohus Kohtupalat Tallinna-Haapsalu Rahukogu Tartu-Võru Rahukogu Rakvere-Paide Rahukogu Viljandi-Pärnu Rahukogu/ Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Rakvere ringkonnakohus Viljandi ringkonnakohus Prokuratuur Kriminaalpolitsei Peavalitsus (1920–1924) Kaitsepolitsei (1919–1920) Vangimajade Peavalitsus

Kohtuministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929 ja 1934–1940.

Kohtuministeerium alustas tegevust 1918. aasta novembris-detsembris. Kohtuministeeriumi alluvusse kuulusid

• kõik Eesti Vabariigi piires asunud kohtud,
• Vangimajade Talitus, Pagari tänav 2, hiljem Kohtu tänav 1^[6]. Vangimajade Peavalitsuse ülemad: kt August Mahon (1919), Andres Strandmann (1919–1924).
• notariaat, ()
• prokuratuur (Kohtupalati Prokuratuur Riigikohtu Prokuratuur ja kohtute juures asuvad prokuratuurid ning kohtu-uurijad),
• "Riigi Teataja" toimetus ning Riigi Trükikoda.

1919. aasta alguseks oli välja kujunenud Kohtuministeeriumi järgmine struktuur:

• kantselei,
• arveosakond ja
• kodifikatsiooni osakond, koos Riigi Teataja toimetus ja talitusega. Kodifikatsiooni osakonna juhataja Juhan Reinhold, seejärel Johan Reinhold oli ühtlasi ka Riigi Teataja vastutav toimetaja.

Vangimajade Peavalitsuse asutas Ajutine Valitsus 22. jaanuaril 1919. aastal, “Wangimajade walitsuskorra” seadusega^[7] Kohtuministeeriumi juurde Vangimajade Peavalitsuse (1918–1929^[küsitav]), millele allutati kõik vanglaasutused. Vangimajade peavalitsust juhtis ülemana peavalitsuse ülem, kes kui kohtuministeeriumi osakonna juhataja kohtuministrile allus. Peavalitsuse ülema abilisteks oli vangimajade inspektor, vangimajade peaarst ja insener. Vangimajade peavalitsuse ülesandeks olid: vangiasutuste organiseerimine ja ülevalpidamine; vangide toitmine; vangiasutuste terwishoidmise ja kõlbelise seisukorra eest hoolitsemine; vangide valvamine ja konvoeerimine; vangide töökodade organiseerimine jne. Aastatel 1929^[küsitav]–1934 tegutses Kohtu- ja Siseministeeriumi Vangimajade Valitsus, 1934–1938 Kohtuministeeriumi Vangimajade Valitsus ja 1938–1940 Kohtuministeeriumi Vangimajade Talitus^[8]. Vangimajade ülemana tegutses: (1919^[9]–1924^[10]) Andres Strandmann (1865–1927); kohtuministri abi ja ka vangimajade peavalitsuse ülem; 1929^[11]– ) Aleksander Prees; (1932–) Vangimajade Valitsuse (alates 1938 Vangimajade Talituse) direktor Otto Tammend (Otto Treufeldt).

30. juulil 1919. aastal hakati Eesti valitsuse korraldusel andma Vangimajade Peavalitsusele üle Kalaranna forti, kuhu hakati rajama Keskvanglat. Selle osakond avati Harkus ja Harkus ka alaealiste parandusmaja.

6. augustist 1919 Kohtuministeeriumi alluvusse määratud Kaitsepolitsei määrati jaanuaris 1920 Siseministeeriumi haldusalasse. 1924. aasta mais vastu võetud seadusega viidi Eesti politsei Eesti kriminaalpolitsei Kohtuministeeriumi peavalitsus ning piirkondlikud osakonnad ja abipunktid Siseministeeriumi alluvusse, peale eelkaristusteadete toimkonna, kelle kohustused jäid Kohtuministeeriumile.

Kohtuministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:

• Kodifikatsiooniosakond

Kohtuministeeriumile allusid

• Riigikohus,
• Kohtupalat,
• Tallinna-Haapsalu rahukogu jt.

1929. aasta 1. juulist liideti Kohtuministeerium Siseministeeriumiga, kohtuminister Tõnis Kalbus jätkas uue liitministeeriumi – Kohtu- ja Siseministeeriumi ministrina. Ühendatud Kohtu- ja Siseministeerium koosnes järgmistest allüksustest:

1. Ministeeriumi kantselei
2. Administratiivosakond (senine Siseministeeriumi osakond)
3. Kodifikatsiooni osakond (senine Kohtuministeeriumi osakond)
4. Piirivalve Valitsus
5. Politseivalitsus
6. Vangimajade Valitsus (senine Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsus)

Aastal 1934. aastal need ühendatud ministeeriumid lahutati taas^[12], Kohtuministeeriumi asus juhtima endine kohtu- ja siseminister Johan Müller. 1935. aastal kehtestati Kriminaalseadustik, Kaitseväe kriminaalseadustik, Maksukaristuse seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik ja Distsiplinaarseadustik.

Kohtuministeerium koosseisus olid^[13]:

• Üldosakond. Üldosakonna ülesandeks oli: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine, ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel muude asjade toimetamine^[14].
• Vangimajade valitsus - hiljem Vangimajade talitus (Lossi plats 7). Vangimajade Talituse ülesandeks oli vangistusasutiste korraldamine ja valitsemine ning kinnipidamiskaristuste täideviimine^[15]. Valitsusele ja hiljm talitusele allusid: Eeluurimise vangimaja, Keskvangimaja, Tartu (Ülikooli tänav 54)^[16] Viljandi, Rakvere (Rohuaia tänav 6), Narva, Pärnu (Sillutuse tänav 1), Valga (Riia tänav 7)^[17], Haapsalu (Wiedemanni tänav 16), Võru (Aleksandri tänav 26), Paide (Pikk tänav 30), Kuressaare (Tallinna tänav 14) ja Harku vangimaja ning Harku alaealiste parandusasutus^[18]
• kohtud (Riigikohus, Kohtupalat, Rahukogud, rahukohtunikud ja Kohtu-uurijad, Kinnistusejaoskonnad rahukogude juures),
• prokuratuur (Prokuratuur, Riigikohtu juures, Kohtupalati juures ja Rahukogude juures^[19]),
• kodifikatsiooni osakond. Kodifikatsiooniosakonna ülesandeks oli: Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavate seaduseelnõude, Vabariigi Presidendi poolt dekreedina antavate seaduste eelnõude, samuti seaduste ja Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste kavade juriidiline, seadustehniline ja keeleline läbivaatamine; Riigi Teatajas avaldamiseks määratud valitsusasutiste aktide läbivaatamine nende seaduspärasuse kontrolli otstarbel; kodifitseerimistööd; juriidiliste küsimuste selgitamine, mis Vabariigi Valitsuse või üksikute ministrite poolt saadetakse Kohtuministrile seisukoha võtmiseks^[20].
• Riigi Teataja toimetus.

4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega^[21] sedastati, et Kohtuministeerium koosnes: Kodifikatsiooniosakonnast ja Üldosakonnast. 13. augustist 1940 siseminister Maksim Unti, Vabariigi Presidendi ülesannetes dekreediga sedastati, et: Kohtuministeeriumi ülesandeks on: kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd. Kõik seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud esitatakse algatava ministri poolt Kohtuministeeriumi kaudu. Nende läbivaatamine Kohtuministeeriumis ning vajalikkude paranduste teatavaks tegemine toimub Vabariigi Presidendi poolt antud korra kohaselt. § 54. Kohtuministeerium koosneb: 1) Kodifikatsiooni-osakonnast; 2) Üldosakonnast^[22]. Vangimajade Talitus allutati Kohtuministeeriumi alluvusest, Siseministeeriumile.

Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat ja seejärel Eesti NSV Kohtuministeerium olid ka Eesti NSV-s kuni 1960. aastani. 1970. aastal asutati Eesti NSV Justiitsministeerium, millest sai Eesti Vabariigi Justiitsmisteerium.

• Kohtuministeerium, 1918-1940, The National Archives of Estonia ERA.76