Kohtla mõis

Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal^[1].

Omanikud

Kohtla mõisa on esmamainitud 1419. aastal ja see on vanim pidevalt eksisteerinud mõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Kohtla mõis oli rajatud varasema küla (1241 Odris, Odryes) kõrvale, 1419 on mainitud nii mõisat (Kochtel) kui ka küla (Oddrys)^[2]. Mõis rajati arvatavasti 15. sajandi algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade jagamist üksikute pärijate vahel tekkisid uued mõisad Kukrusele ja Eredale ning Kohtla kaotas oma esialgse tähtsuse.

Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla-nimelise väikeküla asemele, mille ajalugu ulatub ilmselt muinasaega välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.

1419–1678 kuulus Kohtla mõisale ainult pool Odrisi külast. 1549. aastal mainitakse Kohtla omanikuna Edise lossi valdajat ja Jõhvi kiriku patrooni Otto Tuvet. Millal ta mõisa ostis, ei ole täpselt teada. 1553. aastal müüs ta selle edasi Johan Brackelile.

Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen Anthony Brackel, kes 1678. aastal mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728. aastal Carl Gustav Stahlile. 1745. aastal vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja vahetusega kaasnesid kõik perekonnamõisaga seotud õigused, näiteks matusepaik ja loož Jõhvi kirikus.

Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa valdaja Conrad Adolf Freytag von Loringhoven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750. aastal ostis mõisa talt 13 000 riigitaalri eest Otto Magnus von Stackelberg.

Otto Magnus von Stackelberg hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763 ka Ereda mõisa). Tema poeg Otto Magnus von Stackelberg sai 1775. aastal tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest krahvitiitli. Kuna Stackelbergi ulatuslike valduste peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”. Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega ja omanik külastas seda heal juhul kord või paar aastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.

1921. aastal jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusse hakkas tasapisi kujunema asula.

Kohtla – Kohtla-Nõmme

1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Kohtla õlivabriku, mis kasutas toorainena põlevkivi ja et mitte põlevkivi kaugelt transportida, rajati lähedusse 1937. aastal Kohtla kaevandus. Seoses Roodu-Nõmmele õlitööstuse rajamisega 1931. aastal ja põlevkivikaevanduse avamisega 1937. aastal kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945. aastal moodustati iseseisev Kohtla alev. Nimi Kohtla-Nõmme võeti kohanimena kasutusele alles pärast Teist maailmasõda.

Endine mõisahoone, milles 1933–1941 asus Kohtla kool, põletati 12. augustil 1941 nõukogude vägede poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on mingil kujul siiski tänaseni säilinud.^[3]

Viited

↑ Eesti mõisaportaal(vaadatud 23.01.2016)
↑ Kohtla küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas, KNR] Dictionary of Estonian Place names
↑ "VE: Kohtla mõis". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2018.

Välislingid

Kohtla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Kohtla mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register

[1] Eesti mõisaportaal(vaadatud 23.01.2016)

[2] Kohtla küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas, KNR] Dictionary of Estonian Place names

[3] "VE: Kohtla mõis". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2018.

[1]

[2]

[3]