Kohila vald

See artikkel räägib tänapäeva vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Kohila vald (1939), veel varasemate valdade kohta vaata artiklit Kohila vald (Hageri kihelkond) ja Kohila vald (Simuna kihelkond)

---

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kohila vald
Kohila valla lipp Kohila valla vapp
Pindala: 230 km² (2017)[1]
Elanikke: 7726 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 33,6 in/km²
EHAKi kood: 0317[3]
Keskus: Kohila

Kohila vald on vald Raplamaa põhjaosas.

Kohila valla territoorium jääb ajaloolisse Hageri kihelkonda. Kohila valla arengut kujundab suures osas Tallinna lähedus.

2002. aasta märtsis ühinesid Kohila alevvald ja Kohila vald ühtseks omavalitsusüksuseks – Kohila vallaks. Ühinenud omavalitsusüksuse Kohila valla volikogu alustas tegevust 24. oktoobril 2002. Valla keskuseks on Kohila alev.

Alates oktoobrist 2021 on Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ja vallavanem Allar Haljasorg.

Alates novembrist 2023 on Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste.

Vallas on 2023. aasta aprilli seisuga 7779 elanikku,^[4] Kohila alevis elab neist ligikaudu 3137.

Kohila valla rahvastik on pidevas kasvutrendis.

Kohila vallas on üks alev (Kohila), kolm alevikku ja 21 küla.

Alevikud:

Aespa, Hageri ja Prillimäe.

Külad:

Aandu, Adila, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vana-Aespa, Vilivere.

• Sutlema-Aespa lasteaed
• Männi
• Põnnipere
• Sipsik
• Triinu ja Taavi päevahoid
• Linnupoja päevahoid

• Kohila Gümnaasium
• Kohila Mõisakool (erakool)  

• Kohila Kunstide Kool
• Kohila Keskkonnahariduse Keskus

• Hageri rahvamaja

• Kohila raamatukogu
• Hageri raamatukogu

• Hageri muuseum

• Angerja Issanda Taevaminemise kogudus
• EELK Hageri Lambertuse kogudus
• Kohila Baptistikogudus

• Adila mõis
• Angerja mõis
• Angerja vasallilinnus
• Kohila mõis
• Lohu mõis
• Lümandu mõis
• Pahkla mõis
• Parkhoffi mõis
• Rabivere mõis
• Salutaguse mõis
• Sutlema mõis
• Tohisoo mõis

• Kohila spordikeskus
• Kohila staadion
• Discgolfi rada

• Kohila Avatud Noortekeskus
• Hageri Avatud Noortekeskus

Jaan Teemanti lapsepõlve kodu asub Aandu külas. Pahkla külas sündis tuntud laulu "Ema süda" laulu viisistaja Robert Theodor Hansen. Rabiverest on pärit muusikaõppejõud ja -teadlane, koorijuht Anton Kasemets. Adila mõisas sündis Paul Karp, kes oli Eesti Filharmoonia asutaja ja direktor, ERSO dirigent. Kohila mõisaga on seotud maailmakuulus pianist Käbi Alma Laretei. Adila külast on pärit leelotaja Laine Mesikäpp ja kunstnik Aarne Mesikäpp.

Hageri kalmistul puhkavad tuntud baltisaksa kunstnikud Gustav Adolf Hippius ja Christian Gottlieb Welte'. Hageriga on seotud lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle vanemate kodu asus Hageri kihelkonnas (Ohulepa külas).

Suitsupääsukese pakkus Eesti rahvuslinnuks Hageri algkooli juhataja Kustas Põldmaa. Pahkla külast pärit Theodor Altermann oli üks Estonia teatri asutajaid 1906. aastal. Estonia teatri primadonna Betty Kuuskemaa sündis Mäeküla mõisas Hageris. Hageri koolis õppis tantsija ja tantsupedagoog Mait Agu, Hageri ja Kohila koolis õppis baleriin Kaie Kõrb.

Hageri kihelkonnast arst, eesti esimene meditsiinidoktor^[5], dr Karl von Espenberg (1761–1822)^[6] osales Venemaa esimesel ümbermaailmareisil, olles Adam Johann von Krusensterni avastusretkel (1803–1806) laevaarstiks. Pärtel Haliste ja Jüri Kärner on tuntud Tartu ülikooli õppejõud, kelle sünnikodu Hageris.

Kohila vallast on pärit või elavad seal sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja "Eesti otsib superstaari 2007" võitja Birgit Õigemeel, jalgpallur Enar Jääger ning rallisõitja Ott Tänak.

• Kernu–Kohila tee

• Kohila valla koduleht