KONE

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

KONE

Kone hoone Keilaniemis
Deviis	Dedicated to People Flow
Asutatud	27. oktoober 1910
Peakorter	Helsingi, Soome
President	Henrik Ehrnrooth
Juhatuse esimees	Antti Herlin
Töötajaid	62 720 (2021)
Veebileht	www.kone.com

Kone Oyj (ametlikult KONE) on 1910. aastal asutatud Soome päritolu rahvusvaheline lifte ja eskalaatoreid tootev ja hooldav ettevõte. Kone peakorter asub Espoos Soomes.

Kone pakub tööd umbes 32 500 inimesele üle maailma. Firma on suuruselt neljas liftitootja maailmas^[viide?] ja maailma juhtiv^[viide?] eskalaatorite tootja. Samuti pakutakse hooldusteenuseid ja moderniseerimislahendusi. Ettevõte tegutseb enam kui 40 riigis.

Kone aktsiad on noteeritud Helsingi börsil.

Kone tähendab soome keeles masinat.

KONE (tollal Osakeyhtiö Kone Aktiebolag) asutati 1910. aastal Gottfr. Strömberg Oy tütarettevõttena. Strömbergi litsents Graham Brothersi liftide maaletoomiseks anti uuele ettevõttele. Litsents lõppes 1917. aastal ja selleks ajaks oli Kone müünud vaid paar lifti. Kone, tollal 50 töötajaga firma, hakkas seejärel 1918. aastal tootma ja paigaldama enda lifte. 1924. aastal ostis Kone Harald Herlin ja sai firma uueks juhatuse esimeheks. 1928. liitus ettevõttega tema poeg Heikki Herlin ja sai tehnilise osakonna direktoriks.Firma kontor asus Helsingis Haapaniemi tänaval endises margariinitehases. 1932. aastal sai Heikki Herlin firma uueks direktoriks.

1957. aastal laienes Kone välismaale kui Rootsis asutati AB Kone Hissar.

Pärast II maailmasõda pidi Kone Soome valitsuse ülesandel tootma lifte, kraanasid ja elektroonikat, mis läksid sõjahüvitisena Nõukogude Liitu. See sundis Konet oma pädevust laiendama, ratsionaliseerida tuli tootmisprotsessid ja täitma tuli õppida nõudlikke tootmisplaane. 1964. aastal vahetas Heikki Herlini välja tema poeg Pekka, kes oli 1958. aastast töötanud haldusdirektorina.

1966. aastal avati Hyvinkääl liftitehas. Järgmisel aastal sisenes Kone Helsingi börsile ja hakkas rahvusvaheliselt laienema. Firma tootis liftide-eskalaatorite kõrval ka kraanasid, meditsiini- ja laborivarustust.

1981. aastal sisenes Kone Ameerika liftiturule, omandades New Yorgis asunud Armor Elevator Company. 1987. aastal läks Heikki Herlin pensionile pärast 60 aastat tööd Kone direktorite nõukogu liikmena, sellest 46 aastat nõukogu esimehena.

Soome seaduste kohaselt ei saanud Pekka Herlin olla samaaegselt firma president ja nõukogu esimees ja seetõttu sai firma presidendiks Matti Matinpalo, kellest sai esimene Kone president 55 aasta jooksul, kes ei olnud Herlinite suguvõsast. Pekka Herlin jätkas nõukogu esimehena.

1990. aastal sundis ülemaailmne majanduslangus Konet mitmeid firmasid müüma: Kone müüs aastatel 1993-1995 merekonteineritõstukite, kraanade, puidutöötlemise ja meditsiinitehnika tootmisega tegelenud firmad. Firma jätkas liftide, eskalaatorite ja automaatuste tootmist. 1994. aastal ostis Kone Montgomery Elevator Company, mis tõstis Kone tähtsust Põhja-Ameerikas. Varsti pärast seda ostis Kone enamuse Saksa firmas O&K Rolltreppen GmbH, mis muutis firma maailma juhtivaks eskalaatorite tootjaks. Pärast laienemist Põhja-Ameerikas ja Euroopas pööras firma oma tähelepanu kohaloleku tugevdamisele Aasias. See saavutati, kui Kone ehitas Kunshani Hiinas liftitehase.

1996. aastal sai Antti Herlin Kone tegevuhiks ja nõukogu abiesimeheks. Samal aastal tutvustas Kone EcoDisc ja MonoSpace lahendusi. Nende lahenduste kasutusele võtmisega hakati tootma lifte, kus väikesemõõtmelise ja lameda, püsimagnetitel töötava mootori tõttu ei olnud enam vaja masinaruumi. Võimalus ruumi kokku hoida ja energiasääst olid muljetavaldavad ning konkurendid võtsid kiirelt analoogsed lahendused kasutusele.

Firmal oli aastatuhande vahetusel probleeme, sest liftitööstus aeglustus ja ehitussektori vähese aktiivsuse tõttu oli nõudlus kaasaegsete liftide järele vähenenud.

4. aprillil 2003 suri pärast pikka haigust Pekka Herlin. Pärast tema surma sai Kone uueks juhatuse esimeheks Antti Herlin. Kone uueks presidendiks sai Matti Alahuhta, kes oli enne Nokia asepresident.

Kone oli segatud ka kartellileppesse, neli suuremat liftifirmat – Otis, Schindler, ThyssenKrupp ja Kone sõlmisid isekeskis aastateks 1995–2004 kokkuleppe Saksamaa ja Beneluxi maade liftide hooldamise ning remondi osas, et konkurente eemal hoida, kuid asi tuli avalikuks ja Euroopa Liit määras neile 2007. aastal ühtekokku 992 miljoni euro suuruse trahvi.

Kone lõpetas 2007. aastal hüdrauliliste liftide tootmise, tuues põhjuseks ebaefektiivse energiakasutuse ja liigse saaste. Konest sai esimene suurem liftifirma, kes toodab ainult traction lifte.

Eestisse laienes Kone 1991. aastal ja alustas tegevust AS Kandur nime all. AS KONEks muudeti nimi 2010. aastal.

AS KONE peakorter asub Tallinnas Mustamäel ja tugipunktid Pärnus, Tartus ja Jõhvis.

KONE on Eestis paigaldanud umbes 1500 lifti ja 150 eskalaatorit ja firma hooldada on üle 2000 lifti ja eskalaatori.

AS KONE käive 2010. aastal oli 4,28 miljonit eurot.

Firmas töötas 2011. aastal umbes 55 inimest.^[1]

Helsingi börsi indeksi OMXH25 ettevõtted

Cargotec – Elisa Oyj – Fortum – Huhtamäki – Kemira – Kesko – Kojamo – Kone – Konecranes – Metso Outotec – Metsä Board – Neles – Neste – Nokia – Nokian Tyres – Nordea AB – Orion – Outokumpu – Sampo Group – Stora Enso – Telia Company – TietoEVRY – UPM – Valmet – Wärtsilä

(veebruar 2021)