Elimelekh Liženskist

Rabi Elimelekh Liženskist ehk rabi Elimelekh Lõžanskist (1717–1786 või 1787) oli kolmanda põlvkonna hassiidi rabi.

Tema õpetaja oli Dov Baer, "Mežiretši maggid". Tema õpilased olid nii Abraham Joshua Heschel Aptist kui ka Jacob Issac Horowitz ehk Lublini nägija.

Elimelekh oli Hanipoli Zusya vend.

Rebe Elimelekhi õpetused on kogutud raamatusse "Sefer Noam Elimelekh".

Alljärgnevad pärimused on võetud Martin Buberi "Hassiidide lugudest".

"Rabi ette tuli kord mees, kes soovis kahetseda oma patte täis elu. Ta otsis juhatust, et võtta ette mida tahes, et täielikult pöörduda.

Rabbi Elimelekh oli nõus juhatama ning ütles, et mees peab kõigepealt likvideerima kõik oma varad. Mööbli, kalliskivid, kinnisvara ja pärandi. Ja kui kõik on sularahaks vahetatud, tulgu tagasi. Alles siis lubas rabi talle õpetada patukahetsemist.

Mees tegigi nii, ja kõik, mis tal oli olnud, oli nüüd rahahunnikuna targa ees laual. See oli suur varandus. Arved maksti ära. Viimased sidemed lõigati läbi.

"Nüüd me oleme valmis patukahetsuse korraldamiseks. Kirjuta meile paberi peale üles," ütles Elimelekh, "kõik oma patud ja pahateod ja üleastumised ja anna need mulle."

Mees tegi jälle, nagu öeldud, ja mees hakkas siis pihtimust valjusti lugema. Mees oli häbi ja süü all küürus, aga rabi luges edasi. Varsti paistis, et rabi on vapustatud pattude tohutust suurusest ja kisendas valu pärast. "Kuidas saab sääraseid asju teha?"

Mees minestas ja kukkus oimetult põrandale. Elimelekh virgutas ta üles ning jätkas lugemist. Tark hakkas jälle hämmastusest kisendama, ja mees kukkus jälle kokku, kui tema pahategusid ette loeti, ja tark äratas ta jälle üles. Pattude nimekirja ettelugemise ajal kordus see uskumatusest kisendamine ja minestamine ja äratamine seitse korda.

Kui katsumus oli lõpuks läbi, raputas rabi Elimelekh pead. "Nii tõsiste pattude eest saab olla ainult üks lepitus: surm. Niisugune oleks olnud Suurkohtu otsus, kui Tempel veel püsti seisis. Sellise hukkamise vahend on põletamine."

Ja rabi selgitas, kuidas sellist surmanuhtlust täide viia. Tuleb võtta sula seatina ja valada seda kurku, nii et hukka mõistetud mees põleks seestpoolt.

Ent isegi kui mees seda kuulis, oli tema soov pattu kahetseda nii suur, et ta nõustus meelsasti otsusega ja kuulas karistuse värisedes ära. "Ma teen kõik, mida vaja peaks olema."

Ta võttis enda ees olevast rahahunnikust mõned mündid ja ostis metall-lusika, tina valamiseks ja seatina. Siis läks ta rabi majja tagasi.

Seal käskis Elimelekh tal teha tuld ning sulatada lusika sees tina ja seatina, jälgides hoolikalt, et need oleks õigesti segatud. Mees tegi kõike seda täieliku andumusega.

Ja kui ta teatas, et sulatina on valmis, käskis rabi tal põrandale heita ja silmaside ette siduda. Siis laskis Elimelekh tal lugeda viimset pihtimust, mida mees tegigi rusutud südamega ja suure värinaga. Ta võttis endale täie vastutuse oma pattude ja karistuse eest. Ta luges Šema (Jumala ühtsuse tunnistamise) kuus sõna.

"Nüüd tee suu lahti, et ma saaksin sulle sulatina kurku valada..." Sel silmapilgul võttis rabi hoopis lusikatäie keedist ja pani selle mehe lahti olevasse suhu.

"Sa oled täielikult lepitatud. Nüüd tõuse üles, seisa jalul, teeni seda, kelle Nimi on õnnistatud, sest sa oled uus olend. Võta see raha laualt ja kasuta seda nagu õiglane mees...""

"Rabi Elimelekh armastas öelda, et kui ta pärast surma peaks taevasse minema ja temalt peaks küsitama, miks ta ei olnud mõni Rambam või mõni Baal Shem Tov, siis tal on hea vastus valmis; ta sündis iseendaks ning tal polnud tingimusi saada Rambamiks ega Baal Shem Toviks. On aga üks küsimus, millele tal vastust ei oleks; miks ta ei olnud Elimelekh? Inimene peab olema see, mis ta on; ta ei tohiks püüda olla keegi teine."

"Rabi Elimelekh hakkas kord minema koju linnast, mida ta oli külastanud, ja kõik hassiidid saatsid teda pika maa. Kui tema vanker sõitis läbi värava, siis ta läks välja, ütles kutsarile, et ta sõidaks edasi, ja kõndis vankri taga rahvahulgas. Hämmastunud hassiidid küsisid, miks ta nii teeb. Ta vastas: "Kui ma nägin teie suurt andumust, millega te tegite minu saatmise head tegu, siis ma ei kannatanud välja, et olen sellest välja jäänud!""

"Saatan tuli rabi Elimelekhi juurde ja ütles: "Ma lihtsalt ei kannata enam välja, et sa kiusad mind oma hassiididega! Ära arva, et sina minust üle oled! Ma teen kogu maailma hassiidideks, ja siis sul ei ole enam võimu."

Mõni aeg pärast seda läks rabi Elimelekh õppimisemajja kepiga, et kedagi hassiididest välja ajada. Keegi ei tea, miks ta seda ei teinud. Ma arvan, et ta ei söandanud Saatana saadikuid esile tõsta."

"Keiser Viinis andis välja edikti, mis pidi tegema juba niigi rõhutud Galiitsia juutide elu hoopis viletsaks. Sel ajal elas rabi Elimelekhi õppimisemajas üks tõsine ja püüdlik mees nimega Feivel. Ühel ööl ta tõusis, läks tsadiki tuppa ja ütles talle: "Meister, mul on hagi Jumala vastu." Ja kui ta seda ütles, oli ta kohutatud omaenda sõnadest.

Ent rabi Elimelekh vastas talle: "Väga hea, aga kohus ei pea öösel istungit."

Järgmisel päeval tulid Liženskisse kaks tsadikit, Israel Koznitzist ja Jacob Yitzhak Lublinist, ning peatusid rabi Elimelekhi majas. Pärast lõunasööki laskis rabi kutsuda mehe, kes oli temaga rääkinud, ja ütles: "Nüüd räägi meile oma hagist."

"Mul ei ole praegu jõudu seda teha," ütles Feivel kogeldes. "Siis ma annan sulle jõudu," ütles rabi Elimelekh.

Ja Feivel hakkas rääkima. "Miks meid hoitakse selles impeeriumis orjuses? Kas mitte Jumal ei ütle Tooras: "Sest minu sulased on Iisraeli lapsed." Ja kuigi ta saatis meid võõrastele maadele, peab ta siisku jätma meile täieliku vabaduse ennast teenida, kus me ka ei ole."

Selle peale vastas rabi Elimelekh: "Me teame Jumala vastust, sest see on kirjas ka kirjakohas laitusest Moosese ja prohvetite läbi. Aga nüüd peavad nii hageja kui ka kostja kohtusaalist lahkuma, nagu kord ette näeb, et nad ei saaks kohut mõjutada. Niisiis mine välja, rabi Feivel. Sind, maailma Issand, me ei saa välja saata, sest Sinu kirkus täidab maad, ja ilma Sinu kohalolekuta ei saaks ükski meist hetkegi elada. Ent käesolevaga me teatame Sulle, et me ei lase ka Sinul end mõjutada." Siis nad mõistsid kolmekesi, vaikides ja silmad kinni. Tunni aja pärast nad kutsusid Feiveli sisse ja kuulutasid talle kohtuotsuse: et tal on õigus. Samal tunnil Viinis edikt tühistati."

• Martin Buber. "Tales of the Hasidim. Early Masters."

• The Atonement