Eesti Tagavara Jalaväepataljon

Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa.

Eesti Tagavara Jalaväepataljon Эстонский запасный пехотный батальон
Tegev	1917 – 1918
Riik	Venemaa Vabariik Eestimaa kubermang
Kuuluvus	1. Eesti jalaväediviis (Eesti rahvusväeosad)
Liik	jalavägi
Suurus	polk
Ülemad
Võtmeisikud	staabikapten Andrei Gross polkovnik Jaak Rosenbaum

Tagavarapataljon moodustati 1917. aasta septembris Tartus ja see tegeles Eesti rahvusväeosade polkude sõjaväelaste väljaõpetamisega.

Eesti Tagavara Jalaväepataljoni loomiseks anti Vene Põhjarinde ülemjuhataja luba 7. oktoobril (ukj) 1917, pataljoni ülemaks kinnitati polkovnik Jaak Rosenbaum. Pataljon loodi 1. Eesti Jalaväepolgu tagavarapataljoni baasil, mis viidi üle Tartusse Raatuse tänava kasarmutesse ja üks pataljoni allüksus paiknes^[1] ka Võrus.

Eesti Jalaväe Tagavarapataljoni korraldas 21. novembril 1917 Tartus Raekoja platsil meeleavalduse Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu toetuseks pärast nõukogu laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aastal, kui Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. 9. novembril (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp, Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. Pärast meeleavaldust arreteeriti 38 tagavarapataljoni ohvitseri eesotsas Jaak Rosenbaumiga ning linnas kuulutati välja sõjaseisukord. Enamik arreteerituist vabastati siiski paar päeva hiljem, kuid pataljoniülema Jaak Rosenbaumi ja veel paari ohvitseri üle peeti revolutsioonilise tribunali istung, kuid vabaks lasti ka need mehed^[2].

28. novembril 1917. saadeti Tartust Eesti Tagavarapataljonist salk eesti ohvitsere ja sõdureid Võrru ja asutati seal eraldi eest rahvuslik väeosa, Võru Eesti Pataljon.

1917. aasta detsembri alguses suunati tagavarapataljoni üks rood Pärnusse, mis 1918. aasta 5. jaanuaril nimetati 2. Eesti jalaväepolgu III pataljoniks.

Pataljoniülemad

• ülema ajutine kt staabikapten Andrei Gross (7.9.1917–);
• pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum;

pataljoni adjutant porutšik Mihhail Pang

• Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood ülem porutšik Karl Kamal, staabikapten Jakob Järv
• Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (литера А), ülem porutšik Marjak
• Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (литера Б), ülem porutšik Gustav Hango-Ango
• Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, ülem staabikapten Hugo Jürgenson, porutšik Hugo Villo
• Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, B, ülem staabikapten Kartus
• Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood A, ülem lipnik Ernst Leithammel, porutšik Johann Uin, ajutine kt lipnik Voldemar Karl Koch
• Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood B, ülem alamporutšik Kirsel
• Tagavara Jalaväepataljoni 4. rood, ülem porutšik Hugo Lepp, porutšik Voldemar Visberg, porutšik Julius Kuperjanov
• Tagavara Jalaväepataljoni 5. rood A, ülem porutšik Leonhard Laast-Laas, staabikapten Damm, porutšik Metti, staabikapten Zinovi Niimend
• Tagavara Jalaväepataljoni 6. rood, ülem alamporutšik Georg Roosman, porutšik August Virro,
• Tagavara Jalaväepataljoni 7. rood, porutšik Jaan Unt, alamporutšik Hans Ingerman
• Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood, alamporutšik Tõnis Adamson
• Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood A, alamporutšik Orro
• Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood B, alamporutšik Sedor
• Ratsa-, side-, õppe-, sideõppe- ja kuulipildujate õppekomandod.