Enûma eliš
"Enûma eliš" on Babüloonia loomismüüt, mida nimetatakse selle algussõnade ("Kui üleval") järgi. See on üks tähtsamaid allikaid Babüloonia maailmapildi mõistmisel. "Enûma eliši" keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse. Teksti algne eesmärk oli mitte teoloogia või teogoonia kujutus, vaid Babüloni linna jumala Marduki tõstmine kultuses teistest Mesopotaamia jumalatest tähtsamale kohale.
Tekst pärineb tõenäoliselt pronksiajast, kas siis ligikaudu Hammurabi valitsusajast või kassiitide perioodi algusest (18.-16.sajand eKr), ehkki mõne hinnangu kohaselt sündis see alles 1100. aasta paiku eKr.
"Enûma eliš" koosneb umbes tuhandest reast, mis on kirjutatud vanababüloonia keeles seitsmele savitahvlile, millest igal on 115-170 rida. Viies tahvel on tänini suuremalt jaolt puudu. Teksti taasavastas Austen Henry Layard 1849. aastal (fragmentidena) Aššurbanipali raamatukogu varemeis Ninives (tänapäevane Mosul Iraagis) ning avaldas George Smith 1876. aastal.
Tõlge eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- "Enûma eliš. Babüloonia loomiseepos", akkadi keelest tõlkinud ja eessõna Amar Annus. Kirjastuskeskus 2003. ISBN 9985944836