Emomali Rahmon

Emomali Rahmon (tadžiki Эмомалӣ Раҳмон; sündinud 5. oktoobril 1952 Kulobi oblastis Dangaras) on Tadžikistani president, Tadžikistani Rahvademokraatliku Partei juht. Kuni 2007. aastani kandis ta nime Emomali Rahmonov (Эмомалӣ Раҳмонов).

Rahmon on lõpetanud Tadžiki NSV Riikliku Ülikooli ning töötanud muu hulgas elektrikuna, ametiühingu- ja parteitöötajana ning Dangara rajooni Lenini-nimelise sovhoosi direktorina (novembrini 1992).

Aastal 1990 valiti ta Tadžikistani Ülemnõukogusse. 1992. aastal, pärast Tadžikistani kodusõja puhkemist, valiti ta Tadžikistani Ülemnõukogu esimeheks ja sai presidendi ametikoha kaotamise tõttu riigipeaks.

1994. aastal presidendi ametikoht taastati. Rahmon võitis (vaidlustatud) presidendivalimised ja valiti tagasi ka 1999. aasta ja 2006. aasta valimistel. 1999. aastal sai ta 97% ja 2006. aastal 79% häältest. Aastal 2003 vaidlustatud rahvahääletusega vastu võetud põhiseadusparandus võimaldas tal jääda presidendiks 2020. aastani (kaks seitsmeaastast ametiaega pärast 2006. aasta valimisi).

Aastal 2005 võitis presidendi Tadžikistani Rahvademokraatlik Partei ülekaalukalt parlamendivalimised; rahvusvaheliste vaatlejate arvates ei olnud need valimised demokraatlikud. Enne 2006. aasta valimisi kõrvaldas Rahmon oma konkurendid poliitiliselt areenilt ja koondas võimu enda kätte. 2006. aasta valimisvõitu tunnustasid teiste SRÜ maade vaatlejad, kuid mitte OSCE vaatlejad. Siiski arvatakse, et valijad toetavad teda kui stabiilsuse tagajat pärast kodusõda.

27. juunil 1997 sõlmiti Rahmonovi ning Ühendatud Tadžiki Opositsiooni vahel vaherahu ning islamistidest opositsionääre võeti riigiametitesse, sealhulgas parlamenti ja armeesse. See tegi kodusõjale lõpu, kuid reformid jäid tagasihoidlikeks ja poliitiline süsteem jäi autokraatlikuks. Pärast 1999. aastat kitsendas president opositsiooni mõju.

2007. aastal kuulutas president välja tagasipöördumise rahvuslike kultuurijuurte juurde. Ta muutis oma nime ning keelas perekonnaseisuametitel registreerida venepäraste lõppudega perekonnanimedega vastsündinuid.

25. detsembril 2015 jõustus Tadžikistanis seadus "Rahu ja koosmeele alusepanijast – Rahvuse Juhist", millega Rahmon sai eluaegse staatuse Rahvuse Juhina. Tadžikistani Ülemkogu (Medžlis) võttis seaduse vastu ühehäälselt (alamkoda 9. detsembril, ülemkoda 18. detsembril). 26. detsembril toimus Dušanbes Moskva 800. aastapäeva väljakul üliõpilaste meeleavaldus seaduse toetuseks. ^[1]

22. mail 2016 toimunud referendumil võeti vastu põhiseaduse muudatused, mis kaotasid lõplikult presidendi ametiaegade piirangud, võimaldades Rahmonil elu lõpuni presidendi ametisse jääda. Ühtlasi langetati presidendikandidaatide vanuse alampiiri 35 eluaastalt 30 eluaastale ja keelustati religioossetel alustel moodustatud erakondade tegevus. ^[2] Muudatused võimaldavad tema pojal Rustam Emomalil kandideerida vajadusel presidendiks alates 2017. aastast. Seni pole ta seda teinud ja ka 2020. aastal valiti presidendiks taas Emomali Rahmon.

Rahmonil on seitse tütart ja kaks poega. Vanem poeg Rustam Emomali (1987) on endine jalgpallur ja nüüdne poliitik, Dušanbe linnapea ja kindralmajor, alates 17. aprillist 2020 ka Tadžikistani parlamendi ülemkoja spiiker. ^[3] Üks Rahmoni tütreist, Ozoda Rahmon (1978), on senaator ja endine asevälisminister.

• Uuest nimekujust (vene keeles)
• Uus nimekuju presidendi kodulehel (tadžiki keeles)
• Рахмон, Эмомали Lentapedias (vene keeles)
• Tadžikistani presidendi sõbrad ja sugulased sõidavad 200 Saksamaalt varastatud autoga, 19. detsember 2013