Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus. Instituut alustas tegevust 1. jaanuaril 1947. aastal Eesti NSV teaduste akadeemia bioloogia instituudina, mis nimetati zooloogia ja botaanika instituudiks 1952[1]. ZBI rajatud ja kogutud on Eesti suurimad soontaimede, sammalde, seente ja putukate kogud ning koostatud suurem osa Eesti eluslooduse määrajaid. Nüüdseks on ZBI liitunud Maaülikooliga.
ZBI koosseisu on kuulunud hulk uurimisrühmi. Esialgu oli instituudis neli sektorit: botaanikasktor, zooloogiasektor, hüdrobioloogiasektor ja metsasektor ja. 1963 eraldus instituudist metsasektor, mille alusel moodustati Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium (sellest loodi 1969 Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).[2] Instituudi juures tegutses aastail 1958–1962 mereihtüoloogia, 1968–1977 protozooloogia ja 1974–1991 merebioloogia osakond.[3] 1997. aastal oli ZBIs 6 osakonda (botaanika, mükoloogia, ökofüsioloogia, loomaökoloogia, erizooloogia, hüdrobioloogia) ning lisaks biomeetria rühm, kogude osakond, ja Karl Ernst von Baeri Muuseum.
ZBI-le on kuulunud rida bioloogiajaamu: Puhtu bioloogiajaam, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Akste bioloogiajaam, Taevaskoja bioloogiajaam, Rutja bioloogiajaam, Vooremaa metsaökoloogia jaam. Laelatu bioloogiajaam loodi samuti ZBI teadlaste poolt (kuulus Metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumile).
Aastatel 1948–1964 oli ka Zooloogiamuuseum ZBI alluvuses.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Instituut loodi 1947. aastal Eesti NSV Teaduste akadeemia uurimisasutusena, esialgu oli selle nimeks TA Bioloogia Instituut.
1952. aastal sai instituudi nimeks TA Zooloogia ja Botaanika Instituut.
1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi 8 ühisprofessuuri – erizooloogia (Eino Krall), üldzooloogia (Jüri Kärner), loomaökoloogia (Raivo Mänd), hüdrobioloogia (Toomas Saat), ökofüsioloogia (Kalevi Kull), taimeökoloogia (Martin Zobel), botaanika (Jaanus Paal) ja mükoloogia (Kuulo Kalamees).
1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (aastast 2005 Eesti Maaülikool), vastavalt sai nimeks EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.
2005. aastal liideti ZBI ja mitu EPMÜ rühma ning moodustati suur EPMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Sellega ZBI nimi kadus.
ZBI peahooned on asunud Vanemuise tänaval (21) ja Riia tänaval (181; hoone lammutati aastal 2015 seoses Lõunakeskuse laiendusega).
ZBI direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harald Haberman (1947–1977),
- Kalju Paaver (1977–1985),
- Erast Parmasto (1985–1990),
- Andres Koppel (1990–1996),
- Urmas Tartes (1996–2004).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Parmasto, Erast jt. (koost.) (1987). Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987. Tallinn: Valgus. Lk 3–5.
- ↑ ZBI metsasektori välja antud raamatuid: *Margus, Malev (toim.) 1957. Kabala metskonnas 2.–3. XI 1956 toimunud metsakuivendusalase teadusliku nõupidamise materjalid. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 64 lk. *Valk, Uno; Margus, Malev (toim.) 1958. Nõmmealade taasmetsastamise ja nõmmemetsade majandamise kõsimusi. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 99 lk. *Kollist, Peeter (toim.) 1959. Metsakuivenduse küsimusi. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 155 lk.
- ↑ Eesti Entsükopeedia.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erast Parmasto, Vello Kaavere, Tõnu Noorits, Viivi Novek (koost.), Uno Siitan ja M. Rohtmets (toim.) 1987. Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987. Tallinn: Valgus.
- Märt Rahi, Vaike Hang, Katrin Lõivukene, Alvi Rõigas (toim.) 1997. Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997. Tartu: ZBI.