Detlef Michel
Detlef Michel (sündinud 13. oktoobril 1955 Berliinis) on endine Saksamaa kergejõustiklane, kes esindas Ida-Saksamaad ja oli 1980. aastatel üks maailma parimaid odaviskajaid. Tema suurimaks eduks oli tiitli võitmine 1983. aasta maailmameistrivõistlustel.
1978. aasta EM-il Prahas sai ta neljanda koha (85.46 - 73.74 - 79.86 - 78.10 - 0 - 81.36). Moskvas ei pääsenud ta 1980. aasta olümpiamängude kvalifikatsioonist edasi. Järgmisel aastal tuli ta Euroopa karikavõistlustel esimeseks ja 1981. aasta maailma karikavõistlustel Roomas teiseks. Michel võitis oma esimese rahvusvahelise medali pronksiga 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas (0 - 72.72 - 84.36 - 81.36 - 86.46 - 89.32).
1983. aastal Helsingis võitis ta esimestel MM-võistlustel kulla (89.48 m, kvalifikatsioonis 90.40 m), alistades maailmarekordimehe Tom Petranoffi. 1984. aasta olümpiamängud jäi tal Ida-Saksamaa boikoti tõttu vahele. 1986. aasta Euroopa meistrivõistlustel tuli ta Stuttgardis Euroopa meistriks (81.90 - 79.74 - 78.28 - 74.72 - 72.32 - 0). 1988. aastal olümpiamängudel Seoulis osales ta oma teistel olümpiamängudel, kuid finaali ei jõudnud.
8. juunil 1983 Berliinis visatud Micheli isiklik rekord vana odaga (enne 1986. aastat) 96.72 meetrit oli võrdne Ferenc Paragiga, kes oli maailma paremuselt teine, jäädes alla vaid Petranoffi maailmarekordile; selle ületas hiljem Uwe Hohn.
SDV meistrivõistlustel võitis ta seitse tiitlit (1975, 1979, 1980, 1982, 1983, 1986 ja 1987) ning tuli kolm korda teiseks (1978, 1981 ja 1984). Aastal 1990 lõpetas ta aktiivse spordiga tegelemise.
1984. aastal autasustati teda sportlike edusammude eest hõbedase Isamaateenete ordeniga.
Detlef Michel oli võistlemise ajal 1.84 m pikk ja kaalus 93 kg. Pärast taasühendamist avalikuks tulnud Saksa DV riikliku dopingut käsitlevates dokumentides leidus Micheli nime ka dopingut kasutavate sportlaste seas. Pärast sportlaskarjääri töötas väljaõppinud gaasi- ja veemontöör ehitusfirmas. 2007. aastal avas ta Berliinis spordikeskuse.