Geiser

Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Geisri tekkeks on vaja veeallikat ning maa-alust süsteemi (nt lõhed, reservuaarid jne), mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Need kolm tingimust esinevad harva koos, mistõttu on ka geisrid harvaesinev nähtus.

Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist asub järgmises seitsmes piirkonnas:

• Geisrite org Kamtšatka poolsaarel, Venemaa
• Uus-Meremaa Põhjasaar
• Islandi saar
• Yellowstone'i rahvuspark USA-s
• El Tatio org Tšiilis
• Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Nevada osariigis USA-s
• Umnaki saar Aleuudi saarestikus Alaska osariigis USA-s

Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunenud veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Suurem osa veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.

Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja kogu aeg, vaibumata nii-öelda laadimiseks. Selliseid allikaid ei nimetata geisreiks, sest definitsiooni järgi on geisri tegevus perioodiline.

On ka külma veega geisreid. Nende puhul ei kutsu purset esile veeaur, vaid vee soojenedes vabanenud süsihappegaas. Sellised on näiteks Herľany geiser Slovakkias^[1] või Andernachi geiser Saksamaal.^[2]

• Fly geiser

• Info geisrite kohta
• Michigani ülikooli geisrileht
• Pilte Islandi geiser Strokkurist