Gediminas
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
Gediminas | |
---|---|
Leedu suurvürst Gediminas | |
Sünniaeg | umbes 1275 |
Surmaaeg | detsember 1341 |
Rahvus | leedulane |
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani. Teda peetakse Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi üheks edukamaks monarhiks.
Suurvürst Gediminas suurendas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki tunduvalt endiste Kiievi-Vene suurvürstiriigi alade arvelt (ühendati Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriik (1307) Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321) ning suutis tänu oskuslikule laveerimisele katoliikluse ja vene õigeusu vahel oma paganliku riigi säilitada.
Gediminas arendas tunduvalt riigi majanduselu, rajades uusi linnu (sealhulgas Vilniuse) ning kutsudes sinna elama sakslasi. Tema vihaseimaks vastaseks jäi aga Saksa ordu.
1323. aastal levisid Euroopas kirjad, milles Gediminas teatas, et on valmis katoliku usku üle tulema, ning kutsus Leetu munki, kaupmehi ja käsitöölisi. Hiljem selgus aga, et suurvürst ei mõtlegi katoliiklusesse astumise peale ja tõenäoliselt oli tegemist Riias valminud võltsingutega. Samas võttis Gediminas kohale saabunud kaupmehed, käsitöölised ja mungad vastu ning elavdas nõnda oluliselt oma riigi majanduselu.
Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega saadud vana haava tõttu.
Isiklikku ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Gediminas oli abielus kolm korda, ning kolmest abielust oli tal 7 poega ja 6 tütart.
Enne oma surma (1341) jagas ta loodud suurvürstiriigi oma poegade vahel:
- Manvydas (leedupäraselt)/Monwid (poolapäraselt) (umbes 1300—1348) Kernavė ja Słonimi vürstiriik,
- Narimantas/Narymunt (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Gleb; umbes 1300—1348) — Polotski vürstiriik,
- Algirdas/Olgierd (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Dmitri; umbes 1296—1377) — Vitebski vürstiriik, hilisem Leedu suurvürst aastatel 1345–1377
- Karijotas/Koriat (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Mihhail; umbes 1300- umbes 1362) — Novogrudoki vürstiriik Must-Venes,
- Liubartas/Lubart (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Dmitri; umbes 1300—1384) — Vladimiri, Lutski ja Volõõnia vürstiriik, Liubartas valitses ka hiljem (1340–1349) Galiitsia kuningriiki
- Kęstutis/Kiejstut (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Aleksandr) 1297—1382) — Žemaitija, Trakai ja Grodno, hilisem Leedu suurvürst aastatel 1381–1382. Kęstutise poeg Jogaila oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434, Władysław II Jagiełło nime all.
- Jaunutis/Jawnuta (poolapäraselt), (vene õigeusu ristinimi Ivan) — Vilnius, hilisem Leedu suurvürst aastatel 1341–1345.
Narimantase, Algirdase ja Jaunutise järglastest moodustus Gediminaste dünastia.
Gediminase tütred abiellusid:
- Maria, Tveri vürstiriigi vürsti Dmitriga
- Aldona, Poola kuninga Kazimierz IIIga
- Elzbieta, Masoovia vürsti Płocki Wenzeslausiga
- Eufemija, Galiitsia Boleslaw IIga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev ' |
Leedu suurvürst Gediminas 1316–1341 |
Järgnev Jaunutis |