Galdhøpiggen
Galdhøpiggen | |
---|---|
Vaade idakirdest | |
Kõrgus | 2469 m |
Asukoht | Lomi vald, Norra |
Ahelik, mäestik | Jotunheimen |
Koordinaadid | 61° 38′ 11″ N, 8° 18′ 45″ E |
Galdhøpiggen on mägi Norras Opplandi maakonnas Lomi vallas. See paikneb Jotunheimenis. Geograafilised koordinaadid on 61° 38′ 11″ N, 8° 18′ 45″ E. UTM-koordinaadid on 32V 463570 6833875.
Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil[1] (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas. Varem oma lumemütsiga kõrgeim mäetipp olnud Glittertind on 2000. aastatel jäänud madalamaks (2466 m). Enne täpsete mõõtmiste algust on Norra kõrgeimaks tipuks peetud teiste seas Snøhettat (2286 m) ja Knutsholstindenit (2341 m).
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Piggen on määrava artikliga vorm sõnast pigg ('terav mäetipp'). Gald on järsk mägirada. Hø on paljude mäetippude nimedes esinev sõna, mis on seotud sõnaga høg ('kõrge').
Nõlvad
[muuda | muuda lähteteksti]Mäel on järsud nõlvad, mis on suunatud põhjas Styggebreeni poole, läänes Storjuvbreeni poole ja lõunas Svellnosbreeni poole.
Suhteline kõrgus on 2420 m.
Mäetipp
[muuda | muuda lähteteksti]Mäetipp on suvel lumega kaetud.
Galdhøpiggenilt paistab umbes kümnendik Norra põhiosa territooriumist, sealhulgas suur osa Jotunheimenist. Põhjas paistab Snøhetta ja kagus Holtefjellet.
Mäetipus on kivist mägimaja (Knut Vole maja), mis on kolmas omataoline[viide?]. Suvel on seal ka väike kiosk, mis täidab ka postkontori funktsiooni.
Alpinism
[muuda | muuda lähteteksti]Märgitud rada viib kirdest Juvasshyttast üle Styggebreeni ja idast Spiterstulenist üle Keilhausi mäetipu (2355 m üle merepinna).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tipult on leitud neoliitikumist pärit nool.
Teadaolevalt jõudsid Galdhøpiggenile esimeste inimestena Lomi valla elanikud talunik Steinar Sulheim, kirikulaulja Flaatten ja õpetaja L. Arnesen juulis 1850[viide?].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Norra nõudlusalal Kuninganna Maudi maal on kõrgem mägi Jøkulkyrkja (3148 m)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Arvid Møller. Galdhøpiggen. Cappelen: 1994, ISBN 82-02-14133-8