Gavel

Gavel on Rootsist Gävlest pärit aadlisuguvõsa, Cederschiöldi suguvõsa haru.

Suguvõsa liikmeid

Gottlieb Fabian von Gavel (1739−1798), Riia südametunnistuskohtu assessor, Tartu kreisi aadlimarssal, mõisaomanik
Friedrich Theodor von Gavel (1819−1890), õuenõunik, Odessa Richelieu lütseumi abiprofessor, Riia kreisikohtu assessor, mõisaomanik
Hermann Walter von Gavel (1858−1910), Kuldīga pastor-adjunkt, Valtaiķi pastor
Ulrich von Gavel (sündinud 1937), arhitekt, professor

Alam-Sileesia:
- Quolsdorf (1781−?)
Kuramaa:
- Ziemupe (Seemuppen) (u 1886−1905)
Liivimaa eesti distrikt:
- Karste (Karstemois) (1838), Kriimani (Brinkenhof) (1732−1775), Maaritsa (Neu-Rewold) (1856−1859), Piigandi (Alt-Pigant) (1796−?), Rannu (Schloß Randen) (1775−1867), Tabivere (Tabbifer) (1856−1857, pandivaldus), Tõlliste (Teilitz) (1832−1842 pandi-, 1842−1857 pärusvaldus), Vana-Prangli (Alt-Wrangellshof) (1856−1859)
Liivimaa läti distrikt:
- Bērzmente (Bersemünde) (1855−1880), Podzēni (Podsem) (1857−1876), Saliņas (Sellin) (kuni 1724), Smiltene (Schloß Smilten) (1857−1867)
Saksimaa:
- Heiersdorf (XIX sajandil)

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 298-299.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. III kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 7-10 [1].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 810-816 [2].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 496-497; täiendused lk 688 [3] [4].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd III. Hamburg: 2013. Lk 219-244.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 50.