Brun (Saksi)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2019) |
Brun, ka Bruno või Braun (u.830/840 – 2. veebruar 880), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 866. aastast kuni oma surmani. Teda on peetud Ottoonide kõrvalharu Brunoonide esivanemaks, kuigi kuuluvus pole kindel. Brun tapeti võitluses põhjala sõdalaste vastu Lüneburgi nõmme lahingus ja on austatud kui üks Ebsdorfi märtritest.
Elu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Saksi krahvi Liudolfi (suri 866) ja selle naise Oda vanem poeg. Tema isal olid suured valdused Ostfaalis piki Leine jõge, kus ta 852. aastal asutas Brunshauseni kloostri. Brun järgnes oma isale ja on krahvina mainitud 877. aastal.
Kuna Liudolfi kirjeldatakse kui dux orientalis Saxonum, s.o. Ida-Saksi (Ostfaali) juhina, on võimalik, et Brun oli keskaegse krooniku Widukindi Corveyst teose Res gestae saxonicae sive annalium libri tres järgi juba dux totius Saxonum, kogu Saksimaa hertsog. Tema perekonna tõus Ida-Frangi riigis on dokumenteeritud faktiga, et Bruni õde Liutgard abiellus 874. aastal Karolingi prints Ludwig Nooremaga, kuningas Ludwig Sakslase teise pojaga, misjärel kutsuti teda teoses "Annales Fuldenses" ducem et fratrem reinæ, "hertsog ja kuninganna vend". Midagi pole teada Bruni abielust ja lastest.
Ta toetas oma õemeest Ludwig Nooremat selle võitluses oma onu, keiser Charles II Paljaspeaga. Sakside väepealikuna viikingite sissetungi ajal suri ta koos mitme muu aadlimehega lahingus põhjala sõdalaste vastu (arvatavasti kuningas Alfred Suure poolt võidetud Suure paganate armee daanide kontingent) küünlapäeval 2. veebruaril 880. Kesktalvine lahing oli hävitav lüüasaamine; hertsog Brun, Mindeni ja Hildesheimi piiskopid, samuti 12 Saksi krahvi ja mitu muud aadlimeest tapeti. Kroonik piiskop Thietmar von Merseburgi sõnul suri Brun üleujutatud jões, mis tõenäoliselt toimus lahingu või taganemise ajal. Talle järgnes tema noorem vend Otto Hiilgav, kelle pojast Heinrich Linnupüüdjast sai 919. aastal Saksa kuningas.
Veneratsioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Bruni austatakse katoliku kiriku pühaku ja märtrina, tema püha tähistatakse 2. veebruaril nime all Püha Saksi Brun. 1160. aasta paiku teisaldati tema säilmed Dannenbergi krahvide poolt Ebstorfi kloostrisse Uelzeni lähedal, mis 14. sajandist määrati 880. aasta lahingu toimumiskohaks ja sai suureks palverännaku kohaks.
Pärimuse kohaselt on Brun ka Braunschweigi (Brunswicki) asutaja, samuti kohaliku krahvi Brun I (kandidaat 1002. aasta kuninga valimistel) ja tema Brunooni järglaste esivanem. Järjepidev nimetamine viitab sugulusele, kuid mõned näited viitavad varasemale Saksi markkrahvile Brun Nooremale, võibolla Bruni vanaisale.