Bernt Notke
| Bernt Notke | |
|---|---|
|
Bernt Notke oletatav autoportree (ministranti kujutav fragment Gregoriuse missa teemalisest hävinud altarimaalist) | |
| Sündinud |
1435 Lassan |
| Surnud |
talvel 1508/1509 Lübeck |
| Rahvus | sakslane |
| Tegevusala | maalikunstnik ja skulptor |
| Tuntud teoseid | "Surmatants" Niguliste kirikus |
ⓘ (1435 Lassan – talv 1508/1509 Lübeck) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]- u 1440 – Bernt Notke sündis Pommeri väikelinnas Lassenis
- 1467 – esmamainimine Lübeckis, vastuvõtmine klaasijate ja maalijate tsunfti
- u 1467 – Notke ja ta naine Agnes said kinnisvaraomanikeks
- 1468 – Lübecki rae kiri Tallinna raele Notke sugulase preester Diderick Notkeni asjus. Kirjas on Notket nimetatud Lübecki kodanikuks
- 1467–1475 – Notkele maksti maalimistööde eest Lübeckis
- 1477 – pühitseti sisse Lübecki toomkiriku triumfirist
- 1479 – valmis Århusi toomkiriku peaaltari retaabel
- 1479 – Notke ostis Lübeckis Breiten Straßel asuva maja
- 1483 – valmis Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel
- 1483–1484 Notke reisid Stockholmi
- 1486–1489 Notket mainiti Lübeckis
- 1491–1496 Notke töötas Stockholmis Rootsi riigi müntmeistrina
- 1498 – Notke oli tagasi Lübeckis
- 1505. aastast töötas Lübecki Peetri kiriku töödejuhatajana
- 1509 – Peetri kiriku eestseisjad palkasid uue töödejuhataja, maikuus mainiti, et Notke on surnud
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Bernt Notke loomeaeg langeb keskaja ja varauusaja, hilisgootika ja renessansi piirimaile.[1] Ühest küljest oli ta paljuski kinni keskaja kunsti kaanonites, ent teisest küljest katsetas julgelt uusi kunstilisi võtteid ja tehnilisi lahendusi.[1] Tema loomingut iseloomustab monumentaalsus, jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide kasutamine (maalikunstis lõuend, polükroomsete skulptuuride juures nahk, klaas, põdrasarved jm).[1] Notke oli eelkõige hiilgav maalija ja võimekas töökojajuhataja.[1]
Dokumentaalselt on tõestatud Notke töökoja autorsus järgmiste teoste puhul: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Århusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483).[1] Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus asunud maalid „Surmatants” ja „Püha Gregoriuse missa” (mõlemad hävinud), Stockholmi vanalinnas (Gamla stan) Suurkirikus (Storkyrkan) asuv Püha Jüri skulptuurigrupp, Tallinna Niguliste kiriku „Surmatants”.[1]
Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal.[viide?]
Stockholmi vanalinnas Österlånggatanil asub skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe".[viide?] Selle tellis Rootsi regent Sten Sture vanem, et tähistada Sture võitu Taani kuninga Christian I üle 1471 toimunud Brunkebergi lahingus. Selle skulptuurigrupi täpne koopia asub Lübeckis Katharinenkirches.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Anu Mänd „Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel”[alaline kõdulink] Niguliste muuseumi pressiteade, 11.06.2009.
- ↑ Katharinenkirche. Klosterkirche im Weltkulturerbe. - Hansestadt Lübeck
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bernt Notke |
- Niguliste muuseumis näitus „Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel” pressiteade 11. juuni 2009
- Anu Mänd. Bernt Notke aasta Tallinnas Sirp.ee, 24. september 2009