Berüll
| Berüll | |
|---|---|
 | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | Al2Be3Si6O18 |
| Mineraaliklass | rõngassilikaadid |
| Molekulmass | 537,50 |
| Värvus | puhtana värvitu, lisandite tõttu rohekas, sinakas, kollane, roosa, valge |
| Tihedus | 2,63...2,9 g/cm³ |
| Kõvadus | 7,5...8 |
| Lõhenevus | nõrk |
| Süngoonia | heksagonaalne |
| Punktigrupp | heksagonaalne diheksagonaalne-dipüramidaalne |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | harvaesinev |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasiläige |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | üheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,003...0,009 |
| Reljeef | madal kuni keskmine |
| Pleokroism | võib esineda nõrk pleokroism kollakasrohelisest roheliseni |
| Interferentsvärvused | esimest järku valge või hall |
| nω | 1,560...1,610 |
| nε | 1,557...1,599 |
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Puhas berüll on värvitu, kuid lisandite tõttu on enamasti värvunud rohekaks, sinakasroheliseks, kollaseks, roosaks, harva ka valgeks.
Esineb heksagonaalsete prismaliste kristallidena moondekivimeis, granitoidsetes pegmatiitides ning aktsessoorse mineraalina happelistes tardkivimeis.
Berüll on vääriskivi. Erivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed. Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin, erkroheline berüll on smaragd, kollakas heliodoor jne.
Berüllist toodetakse berülliumi.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Berüll |