Bekkeri laevatehas

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Metallurgia-, Mehaanika- ja Laevatehaste AS Bekker ja Ko.
Asutatud	1913
Tegevus lõpetatud	1916
Peakorter	Marati tänav 4, Tallinn
Valdkonnad	sõjalaevade ehitamine
Tooted	sõjalaevad

Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, Mehaanika- ja Laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и К^о"^[1]) rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.^[2]

Pärast Esimese maailmasõja algust allutati tehas riiklikule kontrollile ja 1916. aastast nimetati ümber Loode Laevaehitustehaseks. 1917. aasta sügisel vastavalt Põhjarinde evakuatsioonikomisjoni esimehe otsusega Bekkeri tehas evakueeriti ja enamik seadmeid viidi Novorossiiskisse, kus avati uus laevatehas.

Aastatel 1919–1922 kandis ettevõte nimetust Põhja-Lääne Metallurgia- ja Laevaehituse Tehas. 1921. aasta maikuus loodi tehase juhtimiseks hoolekandevalitsus, kuid juba 1923. aastal omandas Bekkeri tehase Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS.

Tehas asutati ametlikult 24. mail 1913 Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS-ile Bekker (ka Böcker, Boecker jms; asutatud 1898. aastal Liepājas) ja Ko. poolt, et osaleda 1909. aastal Venemaa keisririigi valitsuse poolt kinnitatud sõjalaevade ehitamise programmi täitmises. Nende sõjalaevade baasiks rajati Tallinna sõjasadam. Laevade ehitamiseks ja remondiks rajati Kopli poolsaarele eri aegadel uus riigi sadamatehas ning kolm eratehast, peale poolsaare lõunaküljele Bekkeri tehase ehitati põhjaküljele Noblessneri ja Kopli poolsaare tippu Vene-Balti laevatehas.

Ehitust rahastas Prantsuse laevaehitusfirma Augustin Normand, keda esindas ja kelle tegevust vahendas Peterburi Erakommertspank. Prantsuse laevaehitusfirma omandas Riias asunud endise Lange masinatehase ja Liepājas tegutsenud aktsiaseltsi Bekker ja Ko ning ühendas need. Pärast Kopli poolsaarel maa-ala eraldamist 1912. aasta mais Tallinna linnavalitsuse poolt alustati laevatehase rajamist.

Krundi keskpaika ehitati olulisemad tehasehooned – laevaehitus-, sepi- ja katla- ning mehaanikakoda, aga ka väiksemaid muid ehitisi. Krundi kõrgeimasse kohta ehitati veetorn.

Mere rannikule rajati staaplid ja laevaehituskraanade teed. Kraanadest oli väljapaistvaim 1914. aastal püstitatud 63 meetri kõrgune ja 100 tonnise tõstejõuga hiigelkraana, rahvasuus "Kopli Koljat" (ohtlikuks muutunud tarind varistati 15. oktoobril 1935 ja lammutati vanarauaks). Rannaku loodeotsa rajati muul, millega moodustus suur sadamabassein. See oli vajalik, et staaplitel ujukõlbulikeks ehitatud laevakeredest ehitada pärast vettelasmist kai ääres valmis laevad.

Kopli tänavaga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati haldus- ja eluhooneid peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm.

Bekkeri asulas ei olnud tänavatel nimesid ja majadel tänavapõhiseid numbreid (nagu Vene–Balti asulaski), vaid kogu tehase ala ulatuses oli ehitistel ühtne numeratsioon. Tänavanimed ja tänavapõhised majanumbrid pandi alles 1951. aastal.

 Pikemalt artiklis Bekkeri sadam

Kopli tänavaga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati Bekkeri laevatehase haldus- ja eluhooneid peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm. Bekkeri laevatehase töölismajad, mis ehitati kõik puidust, jagunesid kolme põhitüüpi: lihtsa kastitaolise vormiga ristkülikukujulised kahekorruselised barakid (peaaegu kõik lammutatud), teiseks väikesed ühekorruselised majad 2-3 väikekorteriga (näiteks Koplirand 39) ja kolmandaks suured hoburauakujulised kasarmud, kus kahe taha sirutuva hoonetiiva vahele jääb kitsas sisehoov. Viimaseid ehitati kokku vähemalt 12, säilinud on aga vaid üks hoone Kopliranna tänav 41^[3].

 Pikemalt artiklis Bekkeri asundus

• Jäämurdja Voima (ex-Štorm; fi)
• Hävitaja Lennuk

Eesti Vabadussõja järel 1920. aasta talvel ja järgneval kevadel asusid tehase töölisbarakkides Vene Loodearmee laatsaretid.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu hääbus Eestis materjalimahukas metallitööstus. Bekkeri tehase suuri hooneid hakkas kasutama tärkav Eesti ettevõtlus. Hoonetes asusid tööle kummitoodete tehas Põhjala ja 1932. aastast Johannes Lorupi laienenud Meleski klaasivabriku klaasitööstus (Johannes Lorupi klaasi- ja kristallivabrik).^[4]

1934. aastal müüs Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS kogu endise laevatehase kinnis- ja vallasvara võlgade katteks riigile ning endised tehasehooned renditi mitmesugustele ettevõtetele (AS Textiil Riidevabrik, Eesti Raadiotööstus jne).

Nõukogude ajal paiknesid Bekkeri sadamas piirivalvelaevad, Lorupi klaasitööstusest sai tehas Tarbeklaas, Põhjala tegutses kummitööstusena.

• Veetorn (Bekkeri nr 99)^[5], 1914. a. Kopli tänav 89b, endine Marati tänav 2B
• Suur staapel^[6], 1912–1914. Marati tänav 14
• Mehaanikakoda (Bekkeri nr 81)^[7], 1912–1914. Marati tn. 14
• Peahoone (Bekkeri nr 1)^[8], 1912–1914. Marati tn. 4
• U-kujuline tööliskasarm (Bekkeri nr 29)^[3], 1914. a. Kopliranna tänav 41
• Politseijaoskond (Bekkeri nr 2)^[9], 1912–1916. Kopli tn. 85
• Direktori elamu (Bekkeri nr 3)^[10], 1912–1914. Kopli tn. 79
• Inseneride elamu (Bekkeri nr 4)^[11], 1912–1914. Kopli tn. 77
• Meistrite ja ametnike elamu (Bekkeri nr 5)^[12], 1912–1914. Kopli tn. 75
• Laevaehituskoda (Bekkeri nr 117)^[13], 1912–1916. Klaasi tänav 8 ja 8a; Marati tn 5/Ankru tänav 6A/Ankru tn. 8A, Marati tn. 7

Säilinud algupärastest ehitistest pole kaitse all Kopli Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu tuletõrjedepoo peahoone (Bekkeri nr 11a; tänapäeval Kopli päästekomando Ankru tn 12), aga ka mõned väiksemad tööstushooned, mis on kohati olulisel määral ehitatud ümber.

Samuti polnud kaitse all 2005. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53; tänapäeval Kopliranna tn 37 alal), 2005. aastal lammutatud suur U-kujuline tööliskasarm (Bekkeri nr 33; tänapäeval Vasara tn 30 alal), 2008. aastal lammutatud suur sepi- ja katlakoda (Bekkeri nr 84; tänapäeval Marati tn 12 alal) ning 2017. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53a; tänapäeval Kopliranna tn 39 alal).

• Otto Karma. "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani". Tallinn 1963
• Maie Pihlamägi. "Eesti industrialiseerimine 1870–1940". Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 1999

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bekkeri laevatehas

• Bekkeri tehase, sadama ja asula ajalugu aastatel 1911–1997
• Margus Kruut. Tallinn – impeeriumi suur laevatehas. Eesti Ekspress, 16. jaanuar 2009
• Margus Kruut. Vana hiilgus uues kuues. Tehnikamaailm, veebruar 2009
• Dmitri Bruns, "Bekkeri & Co" tehasekompleksi ja selle juurde kuuluva asula arengukäik aastatel 1911 – 1940
• AS Loode Laevaehitustehas Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis