Ballista
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2019) |
Ballista (ka raskeamb) oli antiikajal roomlaste kasutatud suur teisaldatav alusel puust amb, (kivi)heiduk, millega rünnati elavjõudu ning kindlustusrajatisi.
Ballista´ga sai vaenlasi kahjustada lennutatud odade, kivikuulide, süüteanumate ja kividega - kõigega mis käepärast oli.
Väiksemaid ballista´sid paigaldati ka hobuvankril alustele, mis võimaldasid sõidu pealt vaenlase pihta sihtida ning tulistada, mis teeb nendest ilmselt tänapäeva tankide eelkäijad. Ballista´ mehhanismi laskeulatus ja täpsus tegi sellest antiikmaailma inseneride ühe kardetuima relva.
Ballista´ga sai tulistada minutis 120 noolt, mille kiirus oli umbes 60 km/h ja laskeulatus umbes 400 meetrit (kaugus, mis oli kaks korda enam selleaegsete vibulaskurite võimekusest).
Tüüpilises rooma leegionis oli 60 ballista´t. Teisaldamiseks ja sõjariistaga opereerimiseks oli vaja mitut inimest.
Ballistade tulejõuks olid kanepist või juustest valmistatud köied, kuigi enim kasutati arvatavasti loomade kõõluseid. "Vibunööre" kutsuti tormenta´ks ("piinatud hinged"), sest nende pingutamisel tekkinud helid (kaeblikud krudinad, kriuksud) olid sõjameestele tõenäoliselt kõnekad.
Termin ballistika on tuletatud ballista nimest.