Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe
Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe (lühend BTC) on 1768 kilomeetri pikkune naftajuhe Kaspia mere äärsest Bakuust Vahemere sadamalinna Ceyhani, mis läbib ka Gruusia pealinna Thbilisit.
Torutrass kulgeb läbi kolme riigi: Aserbaidžaani (443 km), Gruusia (249 km) ja Türgi (1076 km), ning lõpeb Ceyhani Heydər Əliyevi nimelises terminalis.
Naftajuhtme omanik on rahvusvaheline konsortsium BTC Co, kus aktsionäride osalus jagunes 2007. aastal järgamiselt: BP (Suurbritannia, 30,1%), Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Naftakompanii (25%), Unocal (USA, 8,9%), Statoil (Norra, 8,71%), Türkiye Petrolleri Anonim Ortaklığı (6,53%), Eni (Itaalia, 5%), Total (Prantsusmaa, 5%), Itochu (Jaapan, 3,4%), Inpex (Jaapan, 2,5%), ConocoPhillips (USA, 2,5%) ja Amerada Hess (USA, 2,36%).
Nafta pumpamist Bakuust alustati 25. mail 2005. Piduliku avamise juures viibisid Aserbaidžaani president İlham Əliyev, Gruusia president Mihhail Saakašvili, Türgi president Ahmet Sezer, Kasahstani president Nursultan Nazarbajev ja Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Samuel Bodman. 12. oktoobril 2005 avas Saakašvili naftajuhtme pumbajaama Thbilisist 39 km laugusel Gardabanis. Ceyhani jõudis nafta 28. mail 2006. Esimene laev, mis Ceyhani naftaterminalis tangitud naftaga sadamast väljus, oli tanker British Hawthorne, mis lahkus Ceyhanist 95 tuhande m³ toornaftaga 4. juunil 2006.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Baku-Tbilisi-Ceyhan pipeline (BP website)
- Jürgen Tamme. Venemaa eitas Gruusia naftajuhtme tulistamist. Postimees, 12. august 2008
- Oliver Tiks. BP sulges kaks torujuhet Gruusias. Postimees, 12. august 2008