Bai Juyi

Bai Juyi ehk Bo Juyi või Po Chü-i (白居易), tuntud ka kui Bai Letian ehk Bo Letian (白乐天)^[1], Bai Xiangshan ehk Bo Xiangshan (白香山) (772 Xinzheng — 846), oli Tangi dünastia aegne hiina luuletaja, Bai Xingjiani vend.

Erinevalt paljudest teistest luuletajatest mõjutasid Bai Juyi teosed oluliselt kõiki Hiina ühiskonnakihte ning said laialt tuntuks ka Jaapanis, Silla riigis ja mujal.^[2]^[3]^[4] Tangi ajastu luuletajate seas ei olnud teist, kelle luule oleks eluajal nii tuntuks saanud.^[5] Luuletaja enda koostatud luulekogu avaldas tohutut mõju jaapani kirjandusele.^[6]

Päritolu

Arhiivimärkmete järgi oli Bai Juyi kodukoht Taiyuani linn Shanxi provintsis^[7]^[8], hiljem asus tema perekond elama Xiagui linnakesse (praegu Weinani linnarajoon Shaanxi provintsis^[9]). Luuletaja nooremat isapoolset nõbu Bai Minzhongi nimetati "Kuuendaks Hu'ks kümnest, kes kandsid perekonnanime Hu" («十姓胡中第六胡»). Arvestades seda asjaolu ning vaadates läbi "Igavese pidupäeva" perioodil (长庆, 821—824) välja antud kogusid, jõudis hiina kirjanduse ajaloolane Chen Yinke järeldusele, et tema suguvõsa oli pärit läänehõimudest, kuigi on ammu assimileerunud.^[10] Hiljem sai see arvamus teadusringkondades üldtunnustatuks, kirjandusloolane Yao Weiyuan tõi isegi ära Bai Juyi sugupuu läänehõimudest Hu suguvõsani.^[11] On olemas teaduslikult põhjendatud seisukoht, et luuletaja oli Kuqa riigi vürstisuguvõsa järeltulija 顾学颉《白居易世系、家族考》《文学评论丛刊》第13辑，中国社会出版社 1982年 131—168页。</ref>^[12]. On ka teadlasi, kes peavad seda seisukohta põhjendamatuks.^[13]^[14]

Luuletaja vanaisa Bai Huan valitses Zao maakonda ja Guni maakonda. Luuletaja isa Bai Zigen oli keiser Dezongi valitsemisajal Xuzhou linnapea. Tema teenete seas oli edukas võitlus Li Zhengji mässuga. Samuti oli ta kohtuametnik, Xuzhou revidendi abi ja täitis teisi ametikohti. Tal oli õigus kanda tumepunasest kangast riideid.^[15] Luuletaja ema oli Bai sugukonna sugulane: sellest sugukonnast oli pärit tema emapoolne vanaema.^[16]

Elulugu

Ta sündis Xinzhengi linnas (Henani provints) vaesunud, kuid kõrge päritoluga ja haritud perekonnas.

10-aastasena saadeti ta õppima Xi'ani. Aastal 800 sooritas ta Hiina ametnikueksami (keju).

Ta oli kõrgetel riiklikel ametikohtadel, valitses Hangzhoud ja Suzhoud.

Bai Yuji elas Taiyuani linnas (Shanxi provints).

Bai Juyi eluaastad ja Tangi dünastia keisrite valitsemisaastad
Luuletaja vanus	Keisri nimi	Valitsemisdeviis	Aasta
1	Daizong	Dali (大曆 Dàlì)	772
9	Dezong	Jianzhong (建中 Jiànzhōng)	780
13	Dezong	Xingyuan (興元 Xīngyuán)	784
14	Dezong	Zhenyuan (貞元 Zhēnyuán)	785
34	Shunzong	Yongzhen (永貞 Yǒngzhēn)	805
35	Xianzong	Yuanhe (元和 Yuánhé)	806
50	Muzong	Changqing (長慶 Chángqìng)	821年
54	Jinzong	Baoli (寶曆 Bǎolì)	825
56	Wenzong	Baoli (寶曆 Bǎolì)	827
54	Wenzong	Dahe (大和 Dàhé)	827
65	Wenzong	Kaicheng (開成 Kāichéng)	836
70	Wuzong	Huichang (會昌 Hùichāng)	841
75	Xuānzong	Dachong (大中 Dàchōng)	846

Poliitiline tegevus

Nooruses tegeles Bai Juyi aktiivselt reformidega, teda huvitas lihtrahva saatus.

Esteetilised vaated

Ta algatas luuleuuendusliikumise xinyuefuyundong, oli seisukohal, et luule ei saa olla reaalsusest lahti rebitud, mistõttu tuleb valida süžeesid igapäevaelust, teosed peavad peegeldama oma ajastut. Pärast Du Fud said Bai Juyist ja Yuan Zhenist realistliku luule liikumise juhid.^[17]

Kuigi rahva saatus läks Bai Juyile korda elu lõpuni, sundisid ebaõnnestumised poliitilises tegevuses luuletajat pöörduma "igavese luule poole". See asjaolu peegeldus tema iroonilises pseudonüümis Zuiyinxiansheng (吟醉先生, zuìyínxiānsheng, 'joobnud isand, kes laulab laule').

Sõbrad

Bai Juyi oli eriti lähedane luuletaja Yuan Zheniga. Kaks kirjanikku olid üksmeelel kirjanduse muutmise küsimuses.

Elu lõpul sõbrunes Bai Juyi luuletaja Liu Yuxiga ja nad vahetasid tihti luuletusi.

Looming

Han Yu mõjul pöördus ta "vana stiili" poole, huvitus rahvaluulest, lihtrahva lauludest. Teosed on kirjutatud hästi arusaadavas keeles, nii et "isegi eit saab aru" (老妪能解, lǎoyùnéngjiě). Pärimuse järgi luges ta luuletusi oma teenijannale ning jättis alles ainult need, millest too aru sai.

Bai Juyi pühendus kirjandusele erilise püüdlikkusega. Arvatakse, et see rikkus ta tervise ja tõi kaasa enneaegse vananemise.

Luule

Ta nimetas end luulegeeniuseks või pühaks luuletajaks (诗仙 shīxiān) või luulevaimuks (诗魔 shīmó), pidades silmas sügavat keskendumist loomingule.^[18]

Tema peamiste teoste seas on "Changhen ge" (長恨歌, 'Laul igavesest kurbusest'), "Lauljatar", "Pipa xing", tsüklid "Qin zhingyin" ('Qini viisid') ja "Xin leduo" ('Uued rahvalaulud').

Esseed

Tema esseed on lühikesed ja eriti teravad.

Üks tähtsamaid esseistlikke töid on "Yu Yuan qianshu" (与元九书 Yú Yuán qiánshū, 'Kiri Yuan Zhenile'), mis annab luuleuuendusliikumise xinyuefuyundong programmi.

Hinnang

Eriti edukas oli ta shi žanri luules.

Seda luuletajat võib pidada üheks keskmise Tangi ajastu märgilistest figuuridest.

See luuletaja sai Du Fu järel üheks hiina realisliku kirjanduse peamiseks kujuks.

Mälestuse jäädvustamine

Bai Juyi auks on nimetatud Bai Juyi kraater Merkuuril.

Märkused

↑ Letian (樂天 lètiān) oli tema täiseanimi (字 zì).
↑ 白居易《與元九書》。
↑ 元稹《白氏長慶集序》。
↑ 白居易《白氏長慶集後序》。
↑ 胡震亨《唐音葵籤‧卷二十五》，收錄於陳友琴，《白居易資料彙編》，頁217，中華書局，2003年出版。
↑ 清少納言《枕草子》，林文月譯，洪範書店，臺北，2000年初版，2006年三印。221頁。
↑ 朱金城箋注，《白居易集箋校》。上海古籍出版社，上海，1988年初版，2008年三刷。ISBN 978-7-5325-0280-6。
↑ 李商隱《刑部尚書致仕贈尚書右僕射太原白公墓碑銘並序》。
↑ "舊唐書"
↑ 陈寅恪《元白诗笺证稿》上海古籍出版社 1978年 307—308页。
↑ 《北朝胡姓考》中华书局 1962年 374—376页。
↑ 魏长洪《白居易祖籍新疆库车摭谈》《新疆大学学报》 1983年第2期 107—113页。
↑ 平冈武夫《白居易——生涯与岁时记》朋友书店 1998年 119—125页。
↑ 文艳蓉《白居易生平与创作实证研究》浙江大学 2009年博士论文。
↑ Tangi dünastia ajal oli see õigus ametnikel alates 5. astmest.
↑ 見白居易為外祖母作墓誌銘《唐故坊州鄜城縣尉陳府君夫人白氏墓誌銘并序》：「夫人太原白氏，其出昌黎韓氏，其適潁川陳氏，享年七十，唐和州都督諱士通之曾孫，尚衣奉御諱志善之玄孫，都官郎中諱溫之孫，延安令諱鍠之第某女，韓城令諱欽之外孫，故鄜城尉諱潤之夫人，故潁川縣君之母，故大理少卿襄州別駕諱季庚之姑，前京兆府戶曹參軍翰林學士白居易、前秘書省校書郎行簡之外祖母也。」因為文中有「延安令諱鍠之第某女」，陳寅恪據認為白居易的父親白季庚與白居易母親陳氏之間，是舅甥聯婚。然而岑仲勉則依據同一篇文中所記載「故大理少卿襄州別駕諱季庚之姑」以及所載之世系，認為陳寅恪的解釋過於牽強，而解釋白居易的父母是同輩的表兄妹關係。岑仲勉進一步認為文中「延安令諱鍠之第某女」，應是「延安令諱鍠之女弟」的誤寫。相關討論可參見朱金城《白居易集箋校》。上海古籍出版社，上海，1988年初版，2008年三刷。ISBN 9787532502806。2727至2729頁。
↑ 胡適《讀白居易與元九書》，載於《胡適留學日記》，商務印書館，1959。
↑ 白居易《與元九書》：「如今年春遊城南時，與足下馬上相戲，因各誦新艶小律，不雜他篇，自皇子陂歸昭國里，迭吟遞唱不絶聲者二十里餘，樊李在傍無所措口。知我者以爲詩仙，不知我者以爲詩魔。何則？勞心靈、役聲氣，連朝接夕不自知其苦，非魔而何？偶同人當美景，或花時宴罷，或月夜酒酣，一咏一吟，不知老之將至，雖驂鸞鸖遊蓬瀛者之適無以加於此焉，又非仙而何？微之微之，此吾所以與足下外形骸，脱蹤蹟，傲軒鼎，輕人寰者，又以此也。」另見《閒吟詩》：「唯有詩魔降未得，每逢風月一閒吟。」日本平岡武夫教授據此贈以詩魔的綽號（見林文月《平岡武夫與「白居易」》，收錄於《讀中文系的人》，臺北洪範出版）。此外唐宣宗有弔白居易詩亦有「誰教冥路作詩仙」之句。

Välislingid

Kiri Yuan Zhenile (vene keeles)
"Changhen ge" (vene keeles)
Г. Б. Дагданов. БУДДИЗМ В ЖИЗНИ И ТВОРЧЕСТВЕ ТАНСКОГО ПОЭТА БО ЦЗЮЙИ.

[U5j2e-1] Letian (樂天 lètiān) oli tema täiseanimi (字 zì).

[與元九書-2] 白居易《與元九書》。

[白氏長慶集序-3] 元稹《白氏長慶集序》。

[白氏長慶集後序-4] 白居易《白氏長慶集後序》。

[MvX5M-5] 胡震亨《唐音葵籤‧卷二十五》，收錄於陳友琴，《白居易資料彙編》，頁217，中華書局，2003年出版。

[hzTB8-6] 清少納言《枕草子》，林文月譯，洪範書店，臺北，2000年初版，2006年三印。221頁。

[朱金城箋-7] 朱金城箋注，《白居易集箋校》。上海古籍出版社，上海，1988年初版，2008年三刷。ISBN 978-7-5325-0280-6。

[墓碑銘-8] 李商隱《刑部尚書致仕贈尚書右僕射太原白公墓碑銘並序》。

[autogenerated1-9] "舊唐書"

[XkEA6-10] 陈寅恪《元白诗笺证稿》上海古籍出版社 1978年 307—308页。

[tIOEd-11] 《北朝胡姓考》中华书局 1962年 374—376页。

[I0K6q-12] 魏长洪《白居易祖籍新疆库车摭谈》《新疆大学学报》 1983年第2期 107—113页。

[diN1D-13] 平冈武夫《白居易——生涯与岁时记》朋友书店 1998年 119—125页。

[OnwJk-14] 文艳蓉《白居易生平与创作实证研究》浙江大学 2009年博士论文。

[dcGZu-15] Tangi dünastia ajal oli see õigus ametnikel alates 5. astmest.

[wftfn-16] 見白居易為外祖母作墓誌銘《唐故坊州鄜城縣尉陳府君夫人白氏墓誌銘并序》：「夫人太原白氏，其出昌黎韓氏，其適潁川陳氏，享年七十，唐和州都督諱士通之曾孫，尚衣奉御諱志善之玄孫，都官郎中諱溫之孫，延安令諱鍠之第某女，韓城令諱欽之外孫，故鄜城尉諱潤之夫人，故潁川縣君之母，故大理少卿襄州別駕諱季庚之姑，前京兆府戶曹參軍翰林學士白居易、前秘書省校書郎行簡之外祖母也。」因為文中有「延安令諱鍠之第某女」，陳寅恪據認為白居易的父親白季庚與白居易母親陳氏之間，是舅甥聯婚。然而岑仲勉則依據同一篇文中所記載「故大理少卿襄州別駕諱季庚之姑」以及所載之世系，認為陳寅恪的解釋過於牽強，而解釋白居易的父母是同輩的表兄妹關係。岑仲勉進一步認為文中「延安令諱鍠之第某女」，應是「延安令諱鍠之女弟」的誤寫。相關討論可參見朱金城《白居易集箋校》。上海古籍出版社，上海，1988年初版，2008年三刷。ISBN 9787532502806。2727至2729頁。

[讀白居易與元九書-17] 胡適《讀白居易與元九書》，載於《胡適留學日記》，商務印書館，1959。

[Dy7dI-18] 白居易《與元九書》：「如今年春遊城南時，與足下馬上相戲，因各誦新艶小律，不雜他篇，自皇子陂歸昭國里，迭吟遞唱不絶聲者二十里餘，樊李在傍無所措口。知我者以爲詩仙，不知我者以爲詩魔。何則？勞心靈、役聲氣，連朝接夕不自知其苦，非魔而何？偶同人當美景，或花時宴罷，或月夜酒酣，一咏一吟，不知老之將至，雖驂鸞鸖遊蓬瀛者之適無以加於此焉，又非仙而何？微之微之，此吾所以與足下外形骸，脱蹤蹟，傲軒鼎，輕人寰者，又以此也。」另見《閒吟詩》：「唯有詩魔降未得，每逢風月一閒吟。」日本平岡武夫教授據此贈以詩魔的綽號（見林文月《平岡武夫與「白居易」》，收錄於《讀中文系的人》，臺北洪範出版）。此外唐宣宗有弔白居易詩亦有「誰教冥路作詩仙」之句。

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]