Bovenden

Bovendeni vald
saksa	Gemeinde Bovenden
	Pindala: 63,59 km²
	Elanikke: 14 095 (31.12.2023)
	Koordinaadid: 51° 35′ N, 9° 55′ E
	Valla asend Göttingeni kreisis

Bovendeni vald (saksa keeles Gemeinde Bovenden) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.

Bovenden asub Leine jõe ääres, umbes 6 km Göttingenist põhjas ja Göttingeni metsa loodepiiril. Valla peamine küla, Bovenden, on Osterergi ja Keuperrückeni vahel Liethi ääres, väike jõgi, mis voolab Leinesse. Künkal Eddigehauseni külast idas seisavad Plesse lossi varemed.

Ajalugu

Bovendeni küla on esmamainitud Otto I dokumendis 2. veebruarist 949, milles tulevane keiser kinnitab vahetust Hersfeldi kloostriga. Seal kasutatud nimekuju oli Bobbenzunon. Järgnenud aastatel on küla viidatud ka kui Bobbantun (1141), Bobentun (1170) ja Bobentum (1191). 13. sajandist kasutati tavaliselt nime Boventen ja 16. sajandi lõpust kasutatakse tänapäevast määratlust Bovenden. Nime päritolu üle on vaieldud. Üks tuletis on kombinatsioon isikunimest Bovo või Bob(b)o järelliitega -tun. Järelliide -tun on alamsaksa päritolu ja tähendab "tara, piiret või tarastatud ala". Järelikult võib nimi viidata Bobo asutatud valitsetud asulale. Teine tõlgendus on, et nime tüvi on tuletatud sõnast bioðan (="above", alamsaksa boven), mis viitab piiratud asustusele Leine lammi kohal.

12. sajandil on esmamainitud aristokraatlikku perekonda "Herren von Bovenden". Neid on dokumendis esmamainitud 1170. aastal. Selles dokumendis, mis sisaldab infot annetuste kohta Bovendeni ümbruse piirkonnas Helmershauseni kloostrile, mainitakse Bobo von Bovendenit ühe tunnistajana. Alates 1211. aastast on "Herren von Bovenden" kohaliku kabeli patroonid. Järgnenud kümnenditel õnnestus Bovendeni perekonnal suurendada oma varandust. Bovenden jäi siiski peamiseks külaks, milles 7 talu, 11,5 jalga maad, 2 niitu ja loss. Bovendeni perekond esines Hardenbergi burgmannidena, teenis mainzlastena ja oli sageli Hardenbergide, Alam-Saksi aadliperekonna tunnistajaks. Vaatamata Mainzi kuurvürstkonna lähedusele võttis Bovendeni perekond feodaalameteid ka Welfidelt. 14. sajandil oli Bovendeni perekond peamiselt Braunschweigi perekonna poolel, näiteks 1364. aastal lubas rüütel Günther von Bovenden hertsog Ottole aidata teda kõiges peale Mainzi peapiiskopi. Ja kui hertsog Ottol õnnestus vabastada ta liidust Mainzi kuurvürstkonnaga, teenis rüütel Günther vaid hertsog Ottot. Boventeni perekonna mõju piirkonna ajaloole oli oluline kaks sajandit, kuni 14. sajandi lõpuni. Ainult Lenglerni liin jätkas nime pärast 1500. aastat. Bovendeni isandate valdused, mida dokumentides viidati kui nobiles ja miles, anti üle Plesse aadlimeestele. Täna näitab võti Bovendeni embleemil suhet Mainzi kuurvürstiga, kui Hardenbergi burgmannid.

Bovendeni isandad on 14. sajandist kõige olulisemad maaomanikud Bovendenis. Nad andsid kogu oma valduse 1447. aastal Hesseni maakrahv Ludwig I-le ja said valduse tagasi feodaalseks omandiks. Selle meetme abil võisid Bovendeni isandad omandada kõrgemal tasemel omavalitsuse Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna ees. Pärast Plesse liini hääbumist 1571. aastal anti valitsemine üle Hessen-Kasseli maakrahvkonnale ja ala muutus Hesseni enklaaviks. 16. sajandist sai Bovenden rohkem õigusi, kuna oli kõige olulisem Plesse perekonna valitsetav koht. Nende õiguste hulka kuulusid, et Bovenden nimetati 1587. aastast "Fleckeniks", mis näitas, et alal oli turuõigus, ja 1605. aastast anti Bovendenile ka õllepruulimise õigus.

Pärast Plesse lossi mahajätmist 1660. aastal muutus Bovenden halduskeskuseks. Alates 1777. aastast asendas uus esinduslik barokkhoone kahte endist Steina kloostri renditalu. Esindus- ha haldusülesandeid teostati selles Hesseni lossis 1815. aastani. Edaspidi oli hoone Hessen-Rotenburgi maakrahvkonna jahimaja. Enklaavi asukoht pakkus välja erinevaid erialasid, millel on erilisi arenguvõimalusi.

Pärast 1737. aastal Göttingeni ülikooli asutamist koges Bovenden 18. sajandi teisel poolel majanduskasvu. Paljud üliõpilased tulid Hessen-Kasseli enklaavi vaatama rändteatritruppe, sööma kõrtsis Zum letzten Heller, samuti sõitma Rauschenwasseri kõrtsi. See oli ka populaarne koht veini, kangete alkohoolsete jookide, kohvi ja suhkru ostmiseks, kuna need kaubad olid Göttingenis koormatud luksusmaksudega. Kuna neid tegevusi peeti ajaraiskamiseks, mis soodustas üliõpilastel võlgnevuste teket, võtsid Göttingeni ülikooli võimud kasutusele mõiste "Bovendeni ohud".

Seoses kohalike omavalitsuste ümberkujundamisega Saksamaal 1973. aastal ühendati piirkonna kaheksa küla Bovendeni vallaks.