Arne Borg

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2024) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Arne Borg

Arne Borg (paremal) ja rivaal Boy Charlton 1928. aasta olümpiamängudel
Isikuandmed
Riik	Rootsi
Sünniaeg	18. august 1901
Sünnikoht	Stockholm
Surmaaeg	7. november 1987 (86-aastaselt)
Surmakoht	Vallentuna
Sportlaskarjäär
Spordiklubi	Stockholms KK
Medalid
Olümpiamängud Kuld 1928 Amsterdam 1500 m vabalt Hõbe 1924 Paris 400 m vabalt Hõbe 1924 Paris 1500 m vabalt Pronks 1924 Paris 4x200 m vabalt Pronks 1928 Amsterdam 400 m vabalt Euroopa meistrivõistlused Kuld 1926 Budapest 400 m vabalt Kuld 1926 Budapest 1500 m vabalt Kuld 1927 Bologna 100 m vabalt Kuld 1927 Bologna 400 m vabalt Kuld 1927 Bologna 1500 m vabalt Hõbe 1926 Budapest 100 m vabalt Hõbe 1927 Bologna 4x200 m vabalt Hõbe 1926 Budapest Veepall Pronks 1926 Budapest 4x200 m vabalt

Claes Arne Borg (18. august 1901 – 7. november 1987) oli Rootsi ujuja. Ta püstitas 32 maailmarekordit ja võitis 1920. aastatel viis olümpiamedalit.

1926. aastal võitis Borg Svenska Dagbladeti kuldmedali, mida jagas Edvin Wide. Järgmisel aastal püstitas ta 1927. aasta Euroopa meistrivõistlustel maailmarekordi 1500 m vabaujumises ajaga 19.07,2, mis püsis peaaegu 11 aastat. 1926. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis ta hõbemedali ka veepallis.

Borg võistles esimest korda 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Seal ujus ta 400 m vabaujumises kuid eelujumisest edasi ei pääsenud. 1500 m vabaujumises jõudis ta poolfinaali ja 4 × 200 m vabaujumises ujus ta Rootsi võistkonnaga finaalis, kus jäädi neljandaks. Borg oli Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel 100 m vabaujumises neljas ja sai hõbemedali nii 400 kui ka 1500 meetri distantsil. Rootsi võistkonna liikmena võitis ta 4 × 200 meetri vabaujumises pronksmedali.

Borg sai 1926. aastal Euroopa meistrivõistlustel vabaujumises neli medalit ja kordas sama järgmise aasta võistlustel, võites kokku viis kuld-, kaks hõbe- ja ühe pronksmedali. 1500 m vabaujumises püstitas ta maailmarekordi, olles esimene, kes ujus alla 20 minuti ja säilitades rekordi peaaegu kaksteist aastat.

1928. aasta olümpiamängudel Amsterdamis sai Borg uue olümpiarekordiga kulla 1500 meetri vabaujumises ja võitis pronksi 400 meetris. Rootsi võistkond tuli 4x200 vabaujumises viiendaks. Borgi treeningud ja ujumisstiil olid väga originaalsed. Ujumise ajal tõmbas ja varieeris ta oma ujumisstiili ning basseinis enne pööramist võis ta vee alla jääda enam kui kümneks meetriks. Borg võistles ka USA-s, kus võitis Illinoisi ujumisklubis Johnny Weissmülleri meeskonnakaaslasena kuus Amateur Athletic Unioni meistrivõistlust. Ta valiti 1966. aastal Rahvusvahelisse Ujumise Kuulsuste Halli (International Swimming Hall of Fame).

Borg tuli kuus korda Põhjamaade ujumismeistriks. 1919. aastal võitis ta Kopenhaageni põhjamaade meistrivõistlused 1000 meetri vabaujumises ajaga 15.58,0. Ta oli ka 1000 meetri meister 1921. aastal (võiduaeg 14.18,8) ja 1922. aastal (14.31,1). 1923. aastal Helsingis toimunud Põhjamaade meistrivõistlustel tuli Borg kolmekordseks meistriks. Ta oli kiireim 100 m vabaujumises ajaga 1.02,8 ja 1000 m vabaujumises ajaga 14.41,7. Ta võitis ka 100 m seliliujumise ajaga 1.24,7.

Borg oli lühikest aega vangis, kuna ta ei läinud ajateenistusse, vaid läks puhkusele. Kuulus Borg sai selle aja jooksul fännidelt süüa ja juua ning vanglas olles oli ta ülekaaluline.

Ujumiskarjääri lõpus oli Borg elukutseline ja esines veesõudel. Pärast seda töötas ta ujumistreenerina ja pidas oma tubakakauplust Stockholmis.

Tema kaksikvend Åke Borg oli ka ujuja ja võitis ujumises olümpiamedaleid.

Tema tütar Inga Borg (1925–2017) oli lastekirjanik.