Arutelu:Mõdu

Mulle tundub see Munga Pruulikoja foto ja allkiri reklaamina. --Minnekon (arutelu) 16. juuni 2020, kell 22:28 (EEST)[vasta]

Mõdude liigitus

Mõdu on kääritatud jook mille kääritamiseks kasutatud suhkurdest tuleb vähemat 51% meest.

Mõdul on palju stiile ja alaliike.

Hydromel on mõdu, mille alkoholi sisaldus jääb alla 7,5%

Standard on mõdu mille alkoholi sisaldus on 7,5-14%

Sack on mõdu mille alkoholi sisaldus on rohkem kui 14%

Mõdu võib olla / võib mitte olla karboniseeritud, tammel laagerdunud või muul moel maitsestatud.

Maitsestatud mõdu liigitatakse järgnevalt (loetelu ei ole lõplik):

Traditsiooniline mõdu - valmistamisel kasutatud vaid mett, vett ja pärmi

Acerglyn - lisaks meele on kasutatud ka vahtrasiirupit

Metheglin - erinevad vürtsid, õied, muu botaanika

Cyser - enamasti õuna baasil (ka pirn), mahl või tükid

Capsicumel - kaunpiparde baasil

Braggot - õlle ja mõdu ristand. valmistamiseks erinevad moodused: õlle ja mõdu kokteil; meskitud õllevirdele mee lisamine, mõdu virdele õlle lisamine

Bochet - karameliseeritud mee baasil

Melomel - maitsestamiseks on kasutatud piivilju ja/või marju. Melomel jaguneb ka omakorda

Must mõdu - on mustsõstra baasil (marjad, mahl, oksad, lehed)

Pyment - on viinamarja baasil (marjad, mahl, oksad, lehed)

Rhodomel - on roosi baasil, meil ka nt kibuvits või hibiskus (marjad, mahl, oksad, lehed)

Morat - mooruspuu baasil, enamasti marjad

Kohvi - kohvi ubade või kohvijoogi baasil

Bilbemel - mustika baasil

Erinevaid liike võib ka omavahel ristata, nt

Hipocras - Pyment + Metheglin

Bochetomel - Bochet + Melomel

See nimekiri on vaid väike kuid enim kasutatav osa erinevatest mõdudes.

Sellele võib kindlasti juurde lisada erinevad regionaalsed mõdud, nt Poola-Leedu mõdu, Soomes tehtav Sima, Etioopias tehtav Tej jne. Gert Laiuste (arutelu) 22. detsember 2022, kell 10:49 (EET)[vasta]

Inglisekeelest pärinevad need liigitused. Kuigi -mel lõpuline sõna justkui viitab ladina keeleruumile (itaalia, prantsuse, hispaania).