Arutelu:Akord
Näiteks Groove Music defineerib akordi "Chord (Fr. accord; Ger. Akkord, Klang; It. accordo). The simultaneous sounding of two or more notes" ning saksa vikipeedias on öeldud "Ein Akkord ist in der Musik das gleichzeitige Erklingen unterschiedlicher Töne, die sich harmonisch deuten lassen."--Andrus Kallastu (arutelu) 19. september 2014, kell 14:58 (EEST)
- Jah, "üheaegne kõlamine" on selgem sõnastus. Saksa vikis on veel tingimus, et toonid peavad olema omavahel harmoonias (kuigi harmooniat võib tõlgendada) erinevalt.
- Siiski mõistetakse akordi ka abstraktselt, muidu ei saaks rääkida eri akordidest. See võib-olla õigustab sõna "seisund" kasutamist. Andres (arutelu) 22. september 2014, kell 10:25 (EEST)
- Saan nii aru, et saksa vikis olevat teksti unterschiedlicher Töne, die sich harmonisch deuten lassen võiks laiemas mõttes mõista nii, et vähemalt kaks üheaegselt kõlavat heli peavad olema tajutavalt erinevad. Määratletavat helikõrgust omavate helide puhul on asi lihtne, mürade puhul keerulisem. Seetõttu ma ei kasutaks definitsioonis harmoonia mõistet, mis viitab liiga selgelt mingile kitsale helikõrguslikule süsteemile. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. september 2014, kell 23:19 (EEST)
Akordi tertsilisele struktuurile on aluseks heli füüsikaline omadus tekitada kindlas süsteemis osahelisid. Ma võin isegi kuidagi intuitiivselt aru saada, mida siin on mõeldud, kuid praegune sõnastus on arusaamatu. Akord on abstraktne struktuur, mis iseenesest ei tekita mitte midagi. Heli on füüsikaline nähtus, mille puhul toimub kas üks (lihtheli) või mitu (liitheli) võnkumist. Harmoonilises liithelis toimuvaid võnkumisi kirjeldavad osahelid, mille omavaheliste helikõrguslike suhete hulgas võib tõepoolest leida ka meile tuttavaid intervalle, mis tõepoolest moodustavad ka meile tuttavaid akorde. Kui kaks erinevat liitheli kõlavad koos, võivad mõned nende osahelid ka kokku langeda. Vastavalt kokkulangemiste hulgale ja ka muudele omadustele (näiteks osahelide võnkumise amplituud või interferents, pluss inimese sotsiaal-kultuurilised eelarvamused), on see kooskõla kas konsoneeriv või dissoneeriv. Ühesõnaga: tõstaksin selle jutu kuni paremate mõtete saabumiseni praegu tekstist välja.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuni 2017, kell 10:04 (EEST)
Osahelid akordides Akordi tertsilisele struktuurile on aluseks heli füüsikaline omadus tekitada kindlas süsteemis osahelisid.
Osahelid akordides:
- kolmkõla – 4., 5., 6. osaheli
- septakord – 4., 5., 6. ja 7. osaheli
- noonakord – 4., 5., 6., 7. ja 9. osaheli
Akordide liigitus helide arvu järgi. Sõna "liigitus" tundub liiga pretensioonikana. Võib ju olla ka akorde, milles on näiteks 26 erinevat helikõrgust. Kuhu peaks selline akord antud liigituses kuuluma? Ütleksin lihtsalt, et vastavalt helide arvule on mõnedel akordidel teatud kokkulepitud nimetused. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuni 2017, kell 10:11 (EEST)
ehk kooskõla[viide?] Millises allikas kasutatakse sõna 'akord' sünonüümse terminina 'kooskõla'? Näiteks Vahter (2003) seda ei maini, Väikses muusikaleksikonis 1936 ega Habelas (1972) seda pole. Vahter (2003: 22) kirjutab isegi: "Termin 'akkord' oli kasutusel üksmeelselt ja on nüüdseks muutunud ainult õigekirjutuselt." Kui allikat ei leidu, siis tuleks 'kooskõla' rööpterminina maha võtta. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. juuni 2017, kell 00:16 (EEST)
- Siis peaks see olema Kostabi järgi ja tuletatud itaalia keelest. Google puhverdatud failist leidsin viite raamatule ESTER kataloogist aga ma ei tea, miks seal Semlek on. --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 00:26 (EEST)
- Eesti kõnekeeles me kasutame sõna 'kooskõla' mõiste 'akord' seletamiseks. Minu küsimus on: kas leidub allikat, mis esitleb terminit 'kooskõla' termini 'akord' rööpterminina?--Andrus Kallastu (arutelu) 21. juuni 2017, kell 10:17 (EEST)
- Mina kasutasin akordi mõistet alates 3 helist. Kooskõla EKSS-s: mitme heli samaaegne kõlamine, Akord EKSS-s: vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Hakkasin vaatama artikli ajalugu ja enne minu parandamist oli: Akord on oma põhikujul kolme või enama üksteisest tertsi kaugusel oleva heli kooskõla. Kusagilt leidsin itaaliakeelse tõlke ja lisasin artiklisse, seda parandust näeb püsilingist. Tegelikult lisasid ise artiklisse kooskõla ja konsooni 19.06.2017, kell 09:36 (püsilink võrdlus). Sellest saab järeldada, et akord pole kooskõla. --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 11:50 (EEST)
- Vabandust, kuid Sa tegeled teemast möödarääkimisega. Kas minu eelmises kommentaaris olnud küsimus jäi arusaamatuks?--Andrus Kallastu (arutelu) 21. juuni 2017, kell 12:52 (EEST)
- Rööptermine on võrdväärne, paralleelselt kasutatav termin. Kooskõla liigitus helide arvu ja kõrgussuhte järgi: akord – vähemalt kolme kõrguselt erineva ning tertsidena paikneva või siis selliselt paigutatava heli kooskõla Ma ei oska sellele vastata. Üks sõltub ühest ja teine teisest. --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 13:10 (EEST)
- Vabandust, kuid Sa tegeled teemast möödarääkimisega. Kas minu eelmises kommentaaris olnud küsimus jäi arusaamatuks?--Andrus Kallastu (arutelu) 21. juuni 2017, kell 12:52 (EEST)
- Mina kasutasin akordi mõistet alates 3 helist. Kooskõla EKSS-s: mitme heli samaaegne kõlamine, Akord EKSS-s: vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Hakkasin vaatama artikli ajalugu ja enne minu parandamist oli: Akord on oma põhikujul kolme või enama üksteisest tertsi kaugusel oleva heli kooskõla. Kusagilt leidsin itaaliakeelse tõlke ja lisasin artiklisse, seda parandust näeb püsilingist. Tegelikult lisasid ise artiklisse kooskõla ja konsooni 19.06.2017, kell 09:36 (püsilink võrdlus). Sellest saab järeldada, et akord pole kooskõla. --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 11:50 (EEST)
- Eesti kõnekeeles me kasutame sõna 'kooskõla' mõiste 'akord' seletamiseks. Minu küsimus on: kas leidub allikat, mis esitleb terminit 'kooskõla' termini 'akord' rööpterminina?--Andrus Kallastu (arutelu) 21. juuni 2017, kell 10:17 (EEST)