Artur Normak

Artur Bernhard Normak
Sünniaeg	5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa Eestimaa
Surmaaeg	27. juuni 1941 Tallinn
Teenistus	Venemaa keisririik Eesti Vabariik
Auaste	kolonel
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda

Artur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.

Ta õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, mille lõpetas 1913. aastal kevadel hõbemedaliga ja samal aastal siirdus Kiievisse, et jätkata õpinguid sealses polütehnikumis ehituse alal. 1914. aastal alanud Esimese maailmasõja tõttu välja kuulutatud üldmobilisatsiooniga kutsuti ta 1915. aasta kevadel sõjaväeteenistusse ja saadeti Petrogradi Nikolai inseneriväekooli, mille lühendatud kursuse ta lõpetas 1916. aastal. Nikolai inseneriväekooli, järel lõpetas ta Petrogradis asuva ohvitseride õhusõidu (lennu-) kooli ja mereõhusõidu kooli Tallinnas. Võttis osa Esimese maailmasõja lahingutest aerostaatide roodu ülemana.

1917. aastal laskis ta end üle tuua Eesti rahvusvägedesse ja oli 1. Eesti diviisi Eesti Inseneriroodu ülem alamkapteni auastmes. 1917. aasta lõpul lahkus ta Eesti sõjaväeteenistusest, et jätkata poolelijäänud õpinguid Kiievi Polütehnikumis. Kiievis olles võttis ta osa Ukraina Eestlaste Keskkomitee ja Kiievi Eesti Seltsi tegevusest. Alates 1918. aasta jaanuarist võttis osa võitlustest Kiievi kommunistide vastu kuni sakslaste tungimiseni Ukrainasse.

Aastatel 1929–1934 oli Normak Eesti sõjaväeline esindaja Prantsusmaal ja Belgias. Normak täiendas end aastatel 1930–1932 Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis. 20. veebruaril 1939 lähetati Normak ja Välisministeeriumi atašee H. Malvet Hispaaniasse Franco valitsuse juurde.^[1]

1935. aasta 1. mail avaldas kolonel Normak (M. Minise trükk Narvas) 115-leheküljelise raamatu "Šifri käsiraamat". Tsitaat eessõnast: "Käesolev töö on kohandatud Kõrgema Sõjakooli I õppeaasta ning Sideülemate kursuste kavadele šifrite alal." Käsiraamatut sai tellida Sidepataljoni staabist. Tõenäoliselt on tegemist esimese omakeelse krüptograafiateemalise raamatuga.

Alates 8. novembrist 1939 Inseneriväe Inspektuuri inspektor.

Arreteeriti NKVD poolt 21. septembril 1940 ja hukati.

• 1929 Läti Kolme Tähe orden, ohvitseri rist, IV klass
• 1929 Poola Polonia Restituta ohvitseri rist, IV klass
• 1931 Soome Valge Roosi ordeni I klassi rüütli rist
• 1938 Ungari Kuningriigi I klassi Teeneteordeni 3. klass

• Eesti ohvitserid 1918–1940
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991