[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Aleksander Klumberg

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kergejõustiklasest; laeva kohta vaata artiklit Aleksander Kolmpere (laev)

Aleksander Klumberg
Aleksander Klumberg (1924)
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 17. aprill 1899
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 10. veebruar 1958 (58-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Medalid
Olümpiamängud
Pronks 1924 Pariis Kümnevõistlus

Aleksander Klumberg (aastast 1936 Aleksander Kolmpere; 17. aprill (5. aprill vkj) 1899 Tallinn10. veebruar 1958 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane, treener ja spordiorganisaator, kümnevõistluse maailmarekordi omanik. Ta oli 1920. Antwerpenis esimene iseseisva Eesti riigi värvides startinud olümpiasportlane ja võitis 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis pronksmedali kümnevõistluses.

Klumberg õppis 19081917 erakeskkoolis. Kergejõustikku hakkas ta harrastama 14-aastaselt nn düünapoiste hulgas, 15-aastaselt jätkas Kalevis. Ta tuli kolmikhüppes juba 16-aastaselt tollase Venemaa keisririigi meistriks ja parandas samal alal 17–18-aastasena korduvalt Venemaa rekordit.

1920. aastal püstitas ta kümnevõistluses Tallinnas mitteametliku ja 1922. aastal ametliku maailmarekordi 7485,610 (12,3 – 6.59 – 12.92 – 1.75 – 55,0 – 17,0 – 39.64 – 3.40 – 62.20 – 5.11,3).

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis sai Klumberg odaviskes 5. ja viievõistluses 8. koha, kümnevõistluse katkestas haiguse tõttu. Temast sai Antwerpenis (15. augustil 1920 kell 11.30 hommikul) ajaloos esimene Eesti sinimustvalge lipu all startinud olümpiavõistleja.

1923 sai ta Göteborgi mängudel kümnevõistluses kulla ja odaviskes pronksi.

1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis Klumberg kümnevõistluses pronksmedali.

Odaviskajana oli ta 1922 ja 1923 maailma edetabeli juht, 1921 kolmas.

Ta kuulus 1924. aastal maailma hooaja edetabeli esikümnesse kolmikhüppajana ning Euroopa edetabelisse 1923. aastal kaugushüppaja, 1922. aastal kuulitõukaja ja kettaheitjana.

Ta tuli aastatel 1917–1927 11 kergejõustikualal 48 ja jääpallis 3 korda Eesti meistriks ning püstitas 23 Eesti rekordit, koos mitteametlikega varasemast ajast 38.

1927–1932 oli ta Poola riiklik kergejõustikutreener, Poola kergejõustikukoondise peatreener 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel ja 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses. Tema õpilane Janusz Kusociński võitis 1932 Los Angelese olümpiamängudel kulla 10 000 m jooksus.

1924. aastal valiti Klumberg Eesti Spordilehe küsitluse alusel Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks.

1936. aastal oli ta Eesti kergejõustikukoondise peatreener Berliini olümpiamängudel.

Klumberg-Kolmpere võistles kokku 16 riigi 58 linnas, võitis 370 auhinda.

1944. aastal vahistasid Nõukogude võimuorganid Klumberg-Kolmpere. Ta kandis 19451954 vanglakaristust NKVD vangilaagris Dubravlagis Mordva ANSVs Venemaal ja viibis seejärel 19541955 Krasnojarski krais Siberis asumisel.

Isiklikud rekordid

[muuda | muuda lähteteksti]

100 m jooks – 11,6 (1924)
Kaugushüpe – 7.20 (1923)
Kuulitõuge – 13.63 (1922)
Kõrgushüpe – 1.83 (1925)
400 m jooks – 54,4 (1924)
110 m tõkkejooks – 16,4 (1924)
Kettaheide – 42.38 (1922)
Teivashüpe – 3.50 (1927)
Odavise – 63.60 (1935)
1500 m jooks – 4.49,0

Isiklike rekordite punktisumma on 6795 punkti.

Kolmikhüpe – 14.33 (1924)
Viievõistlus – 3001 punkti (1922), omaaegse tabeli järgi 3780,100 (6.65 – 55.01 – 25,5 – 38.91 – 5.26,0).

Tegevus Eesti spordiorganisaatorina

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1933 "Kergejõustiku õpperaamat: Stiil ja õpetus. Treening. Tervishoid.", A. Kolmpere, Tallinn: Täht, 120 lk.
  • 1936 "Sport ja kehaline kasvatus : mida peaks igaüks teadma selle tähtsusest, erialadest ja ajaloost", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu: G. Roht, 110 lk.
  • 1936 "Kehakultuur", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Tallinna Eesti kirjastus-Ühisus, 31 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku konspekt", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Voldemar Ehrenpreis, 7 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku õpperaamat", A. Kolmpere, Tallinn : R. Tohver, 151 lk.
  • 1939 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. I", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 111 lk.
  • 1940 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. II", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 104 lk.

Pikkus: 174 cm, kaal 74–75 kg.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]