Aluskaart on osalise koormusega kaart, kus on näidatud ala olulisemad piirid, osa vete- ja teedevõrgust ja asustusest ning see on mõeldud teemakaartide koostamiseks (ka baaskaardi). ^[1]

Termin "aluskaart" on sageli GISis ja viitab GIS-andmete ja/või ortokujutistega pildi kogumile, mis omakorda ongi kaardi taust. Aluskaardi funktsioon on anda kaardi kohta vajalik taustateave. Aluskaardid lisavad kaardile juurde ka esteetilisust.

Tüüpilised aluskaardi kihte moodustavad GIS-i andmed ja kujutised on tänavad, maatükid, piirid (riigid, maakonnad, linnapiirid), varjutatud digitaalse kõrguse mudeli reljeef, veeteed ning õhu- või satelliidifotod. Sõltuvalt kaardi tüübist võib kasutada nende kihtide kombinatsiooni. Näiteks kaardil, mis näitab lukustamata omadusi, peaks aluskaart sisaldama GIS-andmeid, tänavaid (koos siltidega) ja maatükkide piire. Matkaradade kaardil oleks kasu aluskaardist, mis sisaldab digitaalset kõrgusmudelit või topo-jooni, mis näitavad kõrgust, võimaldades seega vaatajatel mõista raja tõusu ja langemist. Näiteks Vana-Kreeka aluskaardil on kasutatud varjutatud reljeefe, mis näitavad maa-alasid, veeteid ja ookeani kihte. Esiplaanil olevad andmed näitavad regioone, millest lugeja saab endale vajaliku informatsiooni^[2].

Kasutajatel võib tekkida vajadus luua või hooldada oma isiklikke aluskaarte sõltuvalt huvist. Neis esineb sageli maatükke, inseneritegevust, rajatiste haldamist, hüdroloogiat, kommunaalteenuseid, geoloogiat, elanikkonda ja demograafiat, planeerimist jne.

Sageli on sellistes olukordades põhilise ja usaldusväärse informatsiooni kogumine juba teostatud ühes või mitmes GIS-i veebirakenduses. GIS-i rakenduste kasutamine võimaldab andmetest maksimaalset kasu saada väga väikese ajaga. Lisaks saavad kasutajad erilise vaevata täiustada olemasolevaid ning luua endale igapäevasteks tegevusteks sobiliku aluskaardi.^[3]