Aeroakustika

Aeroakustika on akustika haru, milles uuritakse helide tekkimist voolise turbulentse voolamise tõttu või aerodünaamiliste jõudude interaktsioonist pindadega. Heli teket võib siduda ka perioodiliselt varieeruva voolamisega. Selle nähtuse märkimisväärne näide on tuuleheli, mida tekitab tuul erinevatest paigalseisvatest objektidest mööda puhudes.

Kuigi puudub täielik teaduslik teooria aerodünaamilisest voolamisest tulenevate helide tekke kohta, põhineb kõige praktilisem aeroakustiline analüüs n-ö aeroakustilisel analoogial^[1], mille esitas Sir James Lighthill 1950. aastatel töötades Manchesteri Ülikoolis ^[2]. Aeroakustilise analoogia kohaselt on vedeliku liikumist kirjeldavad valemid viidud kujule, mis sarnanevad klassikalise (lineaarse) akustika helilainevõrrandiga vasakul poolel ja allesjäänud liikmed allikatena paremal poolel.

Vaata ka

Viited

↑ M. J. Lighthill, "On Sound Generated Aerodynamically. I. General Theory," Proc. R. Soc. Lond. A 211 (1952) pp. 564–587. This article on JSTOR
↑ M. J. Lighthill, "On Sound Generated Aerodynamically. II. Turbulence as a Source of Sound," Proc. R. Soc. Lond. A 222 (1954) pp. 1–32. This article on JSTOR

[1] M. J. Lighthill, "On Sound Generated Aerodynamically. I. General Theory," Proc. R. Soc. Lond. A 211 (1952) pp. 564–587. This article on JSTOR

[2] M. J. Lighthill, "On Sound Generated Aerodynamically. II. Turbulence as a Source of Sound," Proc. R. Soc. Lond. A 222 (1954) pp. 1–32. This article on JSTOR

[1]

[2]