Achensee

Acheni järv (saksa: Achensee) on järv Jenbachist põhjas Austrias Tiroolis. See on suurim järv liidumaal ja selle suurim sügavus on 133 m. Järv asub 929 m kõrgusel merepinnast, selle pindala on 6,8 km² ja mahutavus 0,481 km³. Järv on 9,4 km pikk ja 1 km lai, sellesse voolavad Buchauerbach, Dalfazerbach ja Wankratzbach ning sealt voolab välja Achenbach. Üheskoos Achentaliga eraldab see Karwendeli mäestikku läänes Brandenbergi Alpidest idas.

Vesi on peaaegu joomiskõlbulik, läbipaistvus kuni 10 m. Alpijärvena on vee temperatuur vastavalt madal, harva üle 20 °C. Järve suurus ja tuuletingimused teevad sellest sobiva purjelauduritele.

Eben am Achensee ja Achenkirch on vallad järve ääres.

Ajalugu

Innsbrucki linn ostis järve 1919. aastal St. Georgenberg-Fiechti kloostrilt, kes oli saanud selle Schlittersi valitsejatelt 1120. aasta paiku.

Jõujaam

Alates 1924. aastast haldab järve Tiroler Wasserkraft AG, mis asutati sel eesmärgil.

Algselt oli ainsaks väljavooluks Achenbach, mis jõudis Isarisse. 1927. aastast alates, kui jõujaam Jenbachis valmis sai, voolas see peamiselt Inni, kus veetase oli 380 m allpool. 8 peltoni turbiini (500 p/min) toodavad kokku 96 MW.

Talviti alandatakse järve taset kuni 6 m; vastavalt muutub ka järve suurus. Veehoidla võib hoida maksimaalselt 66 miljonit m³ vett.

Turism

Kui Alam-Inntali raudtee 1859. aastal valmis sai, hakkas turism õitsema. Kloostrile tulu toomiseks soetati 1887. aastal esimene aurik St. Josef. Edasi algatati 7 km pika Achensee kitsarööpmelise ratasajamiga raudtee ehitamine Jenbachi ja Seespitzi vahele, mis võeti kasutusele 1889. aastal. 21. juulil samal aastal võeti kasutusele teine aurik, St. Benedikt. 1890. aastal vedasid kaks laeva võimsusega 320 kohta umbes 30 000 reisijat.

1911. aastal võeti kasutusele kolmas plaanitud laev, Stella Maris . See oli esimene reisilaev järvel Austria-Ungaris, mis oli kohe varustatud diiselmootoriga. Laev oli mõeldud 400 reisijale ja varustatud eriti vaikse mootoriga madalatel pööretel, mis oli sarnane nendega, mida hiljem kasutati Esimese maailmasõja allveelaevades.

Kuid Stella Marist oli raske manööverdada. Kui järve ostis 1919. aastal Innsbrucki linn, sai laeva uueks nimeks Stadt Innsbruck. 1925. aastal soetati mootorlaev Tirol ja 1927. aastal veeti esimest korda üle 100 000 reisija.

1959. aastal asendati St. Benedikt moodsama alusega, millel oli sama nimi ja diiselmootor. 1971. aastal asendati Tirol suurema laevaga Tirol II 40 reisijale. 1994. aastal võeti teenistusse MS Tirol, see asendas Stadt Innsbrucki, ja augustis 2007 asendas MS Stadt Innsbruck St. Benedikti.