AEC Armoured Car
AEC Armoured Car | |
---|---|
Andmed | |
Pikkus | 5,18 m |
Laius | 2,74 m |
Kõrgus | 2,54 m |
Kaal | Mk I: 11 t Mk II, III: 12,7 t |
Kiirus | maastikul 58–65 km/h |
Käiguvaru | maanteel 400 km |
Suurtükk | Mk I: QF 2-naelane Mk II: QF 6-naelane Mk III: 75 mm |
Kuulipildujad | 1x Besa kuulipilduja, 1x Bren kuulipilduja |
Soomus | 16–65 mm |
Mootor | Mk I: AEC 195 diisel Mk II, III: AEC 197 diisel |
Mootori võimsus | 105–158 hj |
Meeskond | Mk I: 3 meest Mk II, III: 4 inimest |
AEC Armoured Car oli seeria raskeid soomusautosid, mida Teise maailmasõja ajal tootis Associated Equipment Company (AEC).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]AEC oli veoauto ja busside veermikke tootev ettevõtte Southallis, Middlesexis. Soomusautot hakati eraettevõtmisena ehitama sama firma suurtükitraktori Matador veermikule. Masinat demonstreeriti 1941. aastal Londonis paraadi ajal ametiisikutele ja see avaldas Winston Churchillile muljet. Kokku toodeti aastatel 1942–1943 629 masinat.
AEC üritas luua soomusautot, mille tulejõud oleks võrreldav kaasaegsete tankidega. Esimene kasutas Valentine Mk II torni 2-naelase (40 mm) kahuriga. Järgnevatele versioonidele paigaldati võimsamad kahurid – alguses 6-naelane (57 mm) ja viimaks 75 mm. Soomusautodel oli veel kaks kuulipildujat, suitsugranaadi heitjad ja raadiojaam nr 19.
Mk I masinaid kasutati esmakordselt Põhja-Aafrikas 1942. aasta lõpus, kus osadele masinatele paigaldati 6-naelase kahuriga Crusader tanki torn. Mk II ja Mk III osalesid lahingutes Euroopas Briti ja Briti India armee koosseisus. Tihti kasutati neid koos soomusautodega Staghound.
Seda kasutati edasi pärast sõja lõppu, kuni asendamiseni Alvis Saladiniga. Liibanoni armee kasutas neid vähemalt 1976. aastani.
Mudelid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mk I – esimene versioon Valentine'i torniga, toodeti 129 masinat.
- Mk II – raskema torni, 6-naelase kahuri ja 158 hj diiselmootoriga.
- Mk III – tuletoetussoomusauto: MK II 6-naelase kahuri asemel kasutati 75 mm kahurit.
- AA – versioon Crusader'i AA torniga. Tornis paiknes kaks Oerlikoni kahurit, mida sai tõsta suure nurga alla, et õhusihtmärke lasta. Kuna Euroopa tandritel kuulus ülekaal õhus liitlastele, siis ei hakatud seda versiooni tootma.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- George Forty World War Two Armoured Fighting Vehicles and Self-Propelled Artillery, Osprey Publishing 1996, ISBN 1-85532-582-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: AEC Armoured Car |