Carl Zeiss

Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Carl Zeiss (11. september 1816 Weimar – 3. detsember 1888 Jena) oli saksa optik ja peenmehaanik. Teda tuntakse eelkõige 1846. aastal Jenas asutatud ettevõtte Carl Zeiss järgi, mis kuulub siiani maailma juhtivate optikariistade tootjate hulka.

Carl sündis pere kaheteistkümnest lapsest viiendana; kuus tema õdedest-vendadest suri noorena. Tema ema Johanna Antoinette Friedericke (1786–1856) oli õukonnaadvokaadi tütar, kelle tutvusringkonda kuulusid paljud väljapaistvad inimesed, nende hulgas Goethe naine Christiane, arst Christoph Wilhelm Hufeland, luuletaja Jean Paul ja kunstnik Max Slevogt. Tema isa Johann Gottfried August Zeiss (1785–1849) oli hinnatud meistertreial, kes valmistas pärlmutrist, merevaigust ja elevandiluust luksusesemeid.

Et isa pidas haridust tähtsaks, saatis ta Carli koos vendadega gümnaasiumi. Carl käis kooli kõrvalt ametikoolis mehaanikat õppimas. Seejärel oli ta neli aastat õpipoisiks mehaaniku ja õukonnavarustaja Friedrich Körneri juures ning õppis lühemat aega Jena Ülikoolis matemaatikat, eksperimentaalfüüsikat, antropoloogiat, mineraloogiat ja optikat.

Tema plaan oli kodulinnas Weimaris oma töökoda avada, kuid et seal juba kaks samal alal tegutsevat meistrit olemas oli, ei antud talle selleks luba. Ta otsustas Jenasse ümber kolida. Ka seal võttis tema taotluse menetlemine aega; lisaks pidi ta sooritama kirjaliku eksami. Aastal 1846 sai ta lõpuks loa müüa Jenas mehaanilisi ja optilisi instrumente ning ta avas vennalt laenatud 100 taalriga oma väikese töökoja. Esialgu töötas ta seal üksi; konstrueeris ja parandas kõikvõimalikke instrumente, kuid müüs lisaks ka muu hulgas prille, luupe, mikroskoope, termomeetreid, baromeetreid, kaalusid ja mitmesuguseid tööriistu. 1847. aastal palkas ta endale kaks abilist. Samal aastal innustas Körneri surm teda meistri tööd jätkama ning ta pühendus mikroskoopide valmistamisele.

Ta hakkas valmistama lihtsa konstruktsiooniga mikroskoope, mis osutusid erakordselt populaarseks ning olid tema kogenud konkurentide omadest nii paremad kui ka odavamad. Oma mikroskoopide eest sai ta 1861. aastal Tüüringi tööstusnäitusel kuldmedali. Tema instrumente peeti Saksamaa parimateks teadustöö instrumentideks. Selleks ajaks oli tema juures tööl juba 20 inimest. 1866. aastal müüs ta oma 1000. mikroskoobi. Siis tutvus ta füüsik Ernst Abbega, kellega 1872. aastal koos tööle asus. Abbe formuleeris nn siinustingimuse, mille arvestamine võimaldas konstrueerida uut tüüpi läätsed terava kujutise saamiseks.

Sobivat klaasi uut tüüpi läätsede jaoks aga polnud, kuid Zeiss kohtus klaasile spetsialiseerunud keemiku Otto Schottiga; 1886. aastal valmis uut tüüpi klaas (kuumuskindel boorsilikaatklaas), mis sobis. Zeiss võttis kasutusele apokromaatilise läätsega uut tüüpi objektiivi, mis korrigeeris kiirte erinevast lainepikkusest tingitud värvusmoonutusi.

Carl Zeiss oli töö kvaliteedi suhtes väga nõudlik. Kõlbmatuks tunnistatud mikroskoobi lõi ta isiklikult haamriga puruks ning selle valmistanud meister jäi oma töötasust ilma. Tema rangusest hoolimata valitses töökojas rahulolev õhkkond. Ta korraldas oma töötajatele mitmesugust meelelahutust ning kutsus neid tihti enda juurde külla. Kibedamal aiandushooajal võisid töötajad ka vaba päeva saada.

Aastal 1849 Carl Zeiss abiellus, kuid tema naine suri järgmisel aastal poja Roderichi sünnitusel. Aastal 1853 abiellus Zeiss uuesti; teisest abielust sündisid poeg ja kaks tütart. Carl Zeiss elas lihtsalt ning investeeris kogu teenitud raha tagasi tootmisse. Ta armastas ka raamatuid ja aiandust, eriti roosikasvatust.

Tema eluajal ei suutnud perekond nime kirjapildis kokku leppida – kasutati nii nimekuju Zeis, Zeyesz, Zeiß kui ka koguni Zeus.

Ka tema vanim poeg tegutses firmas, kuid loobus pärast isa surma 1888. aastal.

Aastal 1885 sai Zeiss kerge rabanduse, millest siiski toibus. 24. septembril 1886 tähistati 10 000. mikroskoobi valmimist suure peoga, mille järel Zeissi tervis kiiresti halvenes ning pärast mitut rabandust 1888. aastal ta suri.

Aastal 1889 asutas Ernst Abbe Carl Zeissi Sihtasutuse, millest sai Zeissiga seotud ettevõtete omanik.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Carl Zeiss