California kullapalavik

California kullapalavik (1848–1855) oli ulatuslik rändelaine Californiasse, mis algas pärast James W. Marshalli kullaleidu 24. jaanuaril 1848 Coloma asula ligidal Sutter's Milli saeveskis.^[1] 1855. aastaks oli piirkonda saabunud ligi 300 000 inimest nii Ameerika Ühendriikidest kui mitmetest välisriikidest.^[2]

Kullast saadud majanduslik tulu elavustas Ameerika Ühendriikide majanduselu märgatavalt ning järsu elanikkonna kasvu tõttu sai California 1850. aastal osariigi staatuse. Samas halvendas kullapalavikuga kaasnev tunduvalt California põliselanike olukorda, keda tabas täiendav rahvastiku vähenemine haigusepuhangute, näljahädade ja California genotsiidi tõttu.

Vaata ka

Viited

↑ "The Gold Rush of California: A Bibliography of Periodical Articles" (inglise). California State University, Stanislaus. 2002. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2007. Vaadatud 26. jaanuar 2022.
↑ Starr, Kevin; Orsi, Richard J. (toimetajad) (2000). Rooted in Barbarous Soil: People, Culture, and Community in Gold Rush California. Berkeley & Los Angeles: University of California Press. lk 25. ISBN 978-0-520-22496-4.

[ur6m4-1] "The Gold Rush of California: A Bibliography of Periodical Articles" (inglise). California State University, Stanislaus. 2002. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2007. Vaadatud 26. jaanuar 2022.

[Cut81-2] Starr, Kevin; Orsi, Richard J. (toimetajad) (2000). Rooted in Barbarous Soil: People, Culture, and Community in Gold Rush California. Berkeley & Los Angeles: University of California Press. lk 25. ISBN 978-0-520-22496-4.

[1]

[2]