1948. aasta taliolümpiamängud

1948. aasta taliolümpiamängud olid V taliolümpiamängud, mis toimusid 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini 1948 Šveitsis Sankt Moritzis, kus 1928. aastal peeti teised taliolümpiamängud.

Teise maailmasõja tõttu 1940. ja 1944. aastal taliolümpiamänge ei peetud. 1936. aastal anti 1940. aasta talimängude korraldamise õigus Sapporole, mis 1938. aasta suvel siiski loobus Jaapani-Hiina sõja pärast (samal ajal oli ka suvemängude korraldaja Tokio).

ROK-i 38. istungil Londonis 1939. aastal valiti taliolümpialinnaks hoopis uuesti Garmisch-Partenkirchen (läbiviimine 2. veebruar – 11. veebruar 1940). Samal istungil sai 1944. aasta talimängude korraldajaks Cortina d'Ampezzo (Itaalia). Teised kandideerinud linnad olid Montréal ja Oslo. Pärast sõda (1945. aasta augustis) kogunenud ROK võttis vastu põhimõttelise otsuse olümpiamängude jätkamiseks ja kinnitas samas 1948. aasta taliolümpialinnaks Sankt Moritzi, millest sai esimene linn, kus talimänge korraldati teist korda. Kinnitav otsus tehti ROK-i 39. korralisel istungil Lausanne'is 1946. aastal.

Korralduskomitee president oli Marcel Henninger.

Olümpiamängudel osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esimest korda osalesid Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tšiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud.

Suurimate võistkondadega osalesid Šveits ja USA – 100 sportlast.

Spordialad

Olümpiamängudel jagati välja 22 komplekti medaleid (uuesti võeti kavva kelgutamine skeletonidel, mäesuusatamise programmi lisati Alpi kahevõistluse kõrvale kiirlaskumine ja slaalom nii meestele kui ka naistele). Näidisaladena olid kavas patrullsuusatamine ja talvine viievõistlus.

Olümpiamängud avas Šveitsi president Enrico Celio.

Olümpiatule süütas jäähokimängija Richard (Bibi) Torriani, olümpiapronks 1928 ja 1948. Olümpiavande andis Richard Torriani.

Olümpiamargid: Šveitsi postiamet andis välja neljamargilise taliolümpiaseeria. Kahel margil oli kujutatud sümboleid koos olümpiarõngastega (esimest korda talispordi sümbolina lumehelves), teistel markidel šveitslaste populaarsemad spordialad kiirlaskumine ja jäähoki (esimene mark maailmas, mis oli pühendatud hokile).

Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja Rootsi, mõlemad said 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Edukaim sportlane oli Prantsusmaa mäesuusataja Henri Oreiller, kes kogus 2 kuldmedalit ja 1 pronksi.

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.