Šellak
Šellak ehk šellakpolituur on looduslikku päritolu kollane kuni pruun vaik.
Šellakit toodetakse emaste kilptäide abil. Kilptäid elavad India idaosas ja Tais ning on tuntud parasiitidena. Täide sekreet kaitseb haudeid.
Seda kasutavad puidu restauraatorid peamiselt mööbliesemete viimistlemisel. Šellakeid kasutatakse dražeeglasuurina farmaatsias, isoleervärvides, puidupoleerides, närimiskummis, tintides ja tuššides. Iseloomulik on hea kleepumisvõime. Šellak kaitseb puitu lagundava ultraviolettkiirguse eest. Seda pleegitakse värviliste lakkide tegemiseks. Šellakit kasutatakse ka näiteks kuldamisel vahekihtide moodustamiseks ja vase sisaldusega imitatsioonilehe kattelakina.[1]
Šellak lahustub metanoolis, etanoolis ja atsetoonis.
Pikka aega värske õhu käes seistes muutub šellak kollakaks ning tumeneb, läheb rabedaks ja piiritusega pole enam võimalik seda nii kergesti lahustada.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sirje Säär, Millest raamid tehtud on? 2008, Adamson-Ericu muuseum
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõnu Vainküla, René Pere (2012). Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. ISBN 978-9949-502-41-7
- Jaanus Pihelgas: šellak, vaikaine