Zerbst
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2012) |
Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis. Kuni 2007. aasta haldusreformini oli Zerbst Anhalt-Zerbsti kreisi pealinn.
2013. aastal elas seal 22 000 inimest.
Pole selge, millal linn asutati. Piirkonda on nimega Ciervisti mainitud 949. aastal. Linna on esmamainitud (Zirwisti urbs) Thietmar von Merseburgi kroonikas 1018. aastal.
1307. aastal omandas Albrecht I Zerbsti linna von Barby perekonnalt, alustades sajanditepikkust Askania dünastia valitsusaega.
Reformatsiooni järel sai Zerbstist kalvinismi keskus. Aastatel 1582–1798 oli Francisceum Gymnasium illustre tähtis kalvinistlik õppeasutus.
Aastatel 1603–1793 oli Zerbsti linn Zerbsti vürstkonna keskus, mille võimu all oli muuhulgas ka Jever. Aastatel 1722–1758 elas seal tähtis barokkhelilooja Johann Friedrich Fasch, kes töötas õukonnas kapellmeistrina. (Tema mälestuseks toimuvad linnas aastast 1983 Faschi festivalid.)
1745. aastal abiellus vürstinna Sophie Auguste Friederike von Anhalt-Zerbst Venemaa troonipärija Peeter III-ga. Katariina II (Suure) nime all valitses ta Venemaa keisrinnana aastatel 1762–1796).
1797. aastal läks Zerbst Anhalt-Dessau vürstkonna koosseisu.
Aastatel 1891–1928 tegutses Zerbstis hobutramm, üks pikaealisemaid omasuguste seas Saksamaal.
Teise maailmasõja teises pooles rajati sõjaväe lennuvälja serva natside töölaager, mis võõrustas "esimese astme hübriide" ja "Jüdisch Versippte" (pooljuute). 700 sealset kinnipeetavat kasutati sunnitööl maantee ja lennuvälja ehitamisel, samuti turba kaevandamisel.
16. aprillil 1945 – mõni nädal enne Natsi-Saksamaa lõplikku alistumist – hävitati liitlaste õhurünnakus umbes 80% Zerbstist.
Vanalinn ehitati järgnevatel aastakümnetel üles põhjalike muudatustega linnamaastikul, ainult vähesed ajaloolised ehitised on säilinud.
1. juulil 2006 nimetati Zerbsti linn ümber Zerbst/Anhaltiks. 1. juulil 2007 liidendati Zerbst/Anhalti linn koos mitme muu omavalitsusega Zerbsti kreisist, tehes uuendatud Anhalt-Bitterfeldi kreisi pealinnaga Köthenis.