Lauluhääl

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lauluhääl ehk hääl on laulmisel tekitatav inimhääl. Lauluhäält kutsub esile laulja, kohandades hingamisteede kuju ja suurust muusikas vajalike helide tekitamiseks.

Formant tekib heli teatud osahelide võnkesageduste võimendamisel.

Madrigali algaegadel keelas kirik naistel jumalateenistustel osaleda, seepärast laulsid kõrgemaid hääli poisid ja kontratenorid. 15. sajandini kirjutati suurem osa muusikat kõrgetele häältele, kuid polüfoonia arenedes ilmusid lauludesse kaks häält tenorist madalamal ning bassi omadusi hakati rohkem hindama.

16. sajandini kasutas kogu ilmalik muusika hääleulatust, mis sobis meeshäältele. Kontratenor ei laulnud kunagi kõrgemalt kui d². Kui ansambleis hakkasid laulma ka naised, ilmusid madrigalidesse osad, mille kõrgeim noot oli g². Madrigalilauljad ja heliloojad hakkasid järjest rohkem huvituma ilmalikust muusikast ning vokaalsetest ilustustest, mis olid vaimulikus muusikas keelatud.

Ooperi sünniga ajavahemikus 1575–1625 kaasnes täiesti uus lauljatüüp. Madrigalilaulja hääle ulatus oli suhteliselt piiratud, ületades harva poolteist oktavit. Ooperilauljad hakkasid oma hääleulatust laiendama nii üles- kui ka allapoole. Heliloojad katsetasid uusi muusikavorme niisamuti kui pillimeistrid eksperimenteerisid uute pillide konstrueerimisel.

 Pikemalt artiklis Laulmine

Laulustiilide ja -tehnikate arengut helisalvestuste-eelsetel aegadel on veel raskem uurida kui instrumentaalmuusika interpreteerimise stiile, sest koos laulja surmaga kaob igaveseks ka tema hääl.

 Pikemalt artiklis register (hääl)

 Pikemalt artiklis Vokaaltehnika

Vokaaltehnikat ehk laulutehnikat on õpetatud lauluõpetuse koolkondades. 19. sajandil oli edukas Manuela Garcia koolkond, kes oli Rossini kolleeg. Pariisis oli kuulus Jean de Reszke (1950–1925) laulukool. Tema meetod oli staccato, pianissimo ja fortissimo põhitehnika harjutused ning hingamisharjutused diafragma treenimiseks.

Vokaaltehnikad on näiteks falsett, peahääl, rinnahääl, segahääl, vibraato, poolhääl, kõnelaul.

 Pikemalt artiklis Hääleliik

Kui mehed ja naised laulavad koos, siis mehed laulavad harilikult oktavi võrra madalamalt.