Canche

See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (September 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Canche
Canche Montreuil-sur-Mer'is
Lähe	Pas-de-Calais
Suubub	La Manche 50° 32′ 27″ N, 1° 35′ 56″ E
Valgla maad	Prantsusmaa
Valgla pindala	1274 km²
Pikkus	100 km
Vooluhulk	15,1 m³/s

Canche ([kɑ̃ʃ]; hollandi: Kwinte) on üks jõgesid, mis voolab Lõuna-Boulonnaisist ja Picardie'st La Manche'i, mille suurim näide on Somme. Canche'i valgla asub Pas-de-Calais' departemangu lõunaosas. Moodustades 1-2 km laia alluuviumioru, on Canche'i orus ka padurad, aasad ja väikesed metsad. Lauge kalle, keskmiselt 1,5 %, annab jõele meandrilise sängi.

Jõgi algab Gouy-en-Ternoisi lähedal ning möödub Fréventist, Hesdinist ja Montreuil-sur-Merist enne kui lahkub kriidiplatoolt, et voolata Étaplesi ja Le Touquet-Paris-Plage'i vahel rannikule. Selle peamised lisajõed on Ternoise, Planquette, Créquoise, Bras de Bronne, Course, Dordogne (mitte segi ajada Dordogne'iga) ja Huitrepin, mis kõik suubuvad paremalt kaldalt, s.o. Canche'ist põhja poolt. Maa asend tähendab, et lõunast kuni Grande Tringue'ini pole märkimisväärset lisajõge, mis voolab soost väikesesse süvendatud estuaari.

Canche'i oru hõivasid inimesed juba iidsetel aegadel maa viljakuse tõttu. Soode ebatervislik aspekt tähendab, et maa tõhusaks kuivendamiseks on sajandite jooksul palju ära tehtud, mis on toonud kaasa algse iseloomu osalise hävimise. Orgu ja selle ümbrust hõivavate külakogukondade põhitegevuseks on olnud (ja on siiani) põllumajandus, kalapüük ja roo koristamine.

Turba kaevandamine jõe alamjooksu rabadest on teada 16. sajandist; turvas on peamine küttevahend ja ka mitmeotstarbeline väetis. Kohalikel soistel muldadel hästi kasvav lepp aitas maapinda siduda ja andis puitu. Mõisteti, et kuivendamisele aitas kaasa ka metsandus. Edasised arengud 18. sajandil näitasid püsivaid aedikuid, kus loomad olid tarastatud ning hekkide istutamise ja kraavide kaevamisega loodi kinnistupiirid, aidates kaasa organiseeritud ja koostööl põhinevatele põllumajandusmeetoditele.

18. sajandil tekkisid ka uued arusaamad soost, mida peeti pikka aega ebatervislikuks elupaigaks. Haldusasutused julgustasid turbapiirkondade taastamiseks drenaažitöid ja rohkem puid istutama. Soode vähenemine võimaldas kasvava elanikkonna toitmiseks taas veelgi rohkem haritavaid alasid.

Tehnika areng (näiteks tuuleveskite asendamine aurumasinatega) tõi 19. sajandil kaasa drenaaži edasise paranemise, aidates kaasa oru kuivamisele allavoolu kuni Hesdinini. 20. sajandi viimasel veerandil said võimud teadlikuks soode tähtsusest ja hakkasid neid säilitama, olles varem kaasa aidanud nende kadumisele. Canche ja selle org on 1987. aastast liidetud riikliku looduskaitsealaga.

Canche'i estuaar oli esimene ala Põhja-Prantsusmaal, kus 1976. aastal saavutati esmakordselt rannikualade kaitsevõit. Oli kavandatud varasema, 1960. aastatest pärit projekti elluviimine, et luua estuaari tehiskeskkond. Töö hõlmas sadama loomist. See pidi olema "hüvitis" Canche'i vee kasutamise eest Hesdinis Lille'i linna varustamiseks. See ähvardas muidugi estuaari rikkaliku eluslooduse ja taimestiku hävitada. Kohalike elanike, erinevate ühenduste ja paljude teadlaste mobiliseerimine peatas pärast paljusid avalikke päringuid ja tuliseid vaidlusi plaanid ning jättis estuaari looduse hooleks.

Leetseljakute ja maasäärtega on Canche'i estuaar selle Prantsusmaa piirkonna estuaaridele tüüpiline. Rannikuluited, rabad ja org on koduks 485 erinevale taimele ja mitmekesisele elusloodusele. 75 liiki alalisi ja rändlinde pesitseb estuaaris ja orus ning ümbruskonnas, näiteks öösorr, nõmmelõoke, mitu liiki laululinde, tikutaja, merisk (kasutavad pesitsemiseks küülikuurge) ning röövlinnud väikepistrik ja hiireviu. See piirkond peidab selliseid imetajaid nagu hirved, metssead, rebased, mägrad, kärbid, oravad, küülikud ja aeg-ajalt hülged, kuid erinevalt Somme'i lahest ei tundu Canche'i estuaaris hüljeste kolooniat olevat. Jões ja selle ääres leidub arvukalt kahepaikseid (harilik kärnkonn, vesilik ja konn).

• 
  Moulin Blonde'i veski Fréventis, St. Pol'ist lõuna pool
• 
  Étaples - Canche'i estuaar
• 
  Ristpart estuaaris
• 
  Canche'i jõgikonna kaart