Orina mõis

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Järva valda^[1]; see asub Järva-Jaani alevi põhjaosas.

Mõis asutati 17. sajandil^[1]. Mõisa ühekorruseline klassitsistlik kivist peahoone ehitati 19. sajandi algul ja selsamal sajandil ehitati see osaliselt ümber^[1].

1615. aastal sai Rootsi rüütel Jonatas Döbberwitzi Rootsi kuningalt kingituseks Järvamaal asuvad Jalalõpe ja Keika küla. 1623. aastal rajas tema poeg Hansz Johann Dobbrowits kahe küla vaheel talukoha ning tegeles rüütlimõisa rajamisega aastatel 1639–1954. 1643. aastast on Orina mõis mõisate nimekirjas.^[2]

Orina mõisa maavaldajad^[3]: 1615 Jonatas Döbberwitz, Rydall ja Yxkyll; 1623 Hansz Johann Dobbrowitz; 1627 Reuter; 1628 Dobbrowitz, Jacob von Saltza (surnud 1709) ja Fabian von Tiesenhausen^[4]; mõisate reduktsioon;

1726. aastal Frommhold von Tiesenhausen; 1761 Friedrich Jakob von Steinheil (1717–1800); 1765 Carl Gebhard von Schilling (surnud 1779); 1780 Fabian Wilhelm von Schilling (1761–1831); 1821 Jacob von Schilling; 1827 Gustav Gideon von Schilling; 1862 Julius von Schilling (1831–1897); 1897 Herman von Schilling (1873–1946); 1903–1919 Moritz Gustav von Schilling (1872–1934), kes volitas Orina mõisat pidama oma isa Fabian von Schillingi (1830–1917).

1805. aastal toimusid Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas Karinu ja Orina mõisas talurahvarahutused, millega avaldati meelt öise rehepeksu vastu.

Mõisa ehitati kolmes etapis^[2]:

• 17. sajandi keskel;
• 18. sajandi keskel ehitati kahele poole külgtiivad;
• 19. sajandi keskel ehitati portikus, teise korruse puidust osa ja veranda.

1919. aastal toimus mõisamaade riigistamine. Orina mõis võeti kasutusele Järva-Jaani (Orina) kõrgema algkooli poolt.^[3] Mõisas on tegutsenud Järva-Jaani tütarlaste täienduskool (1924–1937), Kodumajanduskool (1937–1947), Järva-Jaani kutsekool (1947–1992) ja Paide kutsekooli Järva-Jaani filiaal (1992–1996). ^[2]

1997. aastast on mõis munitsipaalomandis. Hoonesse rajati läheduses oleva Järva-Jaani Gümnaasiumi kodundusklass ja koduloomuuseum.^[5]

Orina mõisas asuvas koduloomuuseumis on eksponeeritud tehnika pöördlava, koolituba, kihelkonna ja mõisa ajalugu, kodumajanduskooli tuba, nõukogude perioodi tuba ja manetelkorsten.^[6]

Tehnika pöördlava asub peahoone endises saalis, seal on võimalik näha liikuvaid läbilõikega mootoreid. Järva-Jaani kutsekooli traktoriõpetuse õpetaja arendas traktoriõppeklassi välja 1971. aastal.^[6]

Koolitoas on näha endisaegsed rasked ühes tükis koolipingid. Uudistada saab kirjutusvahendite ajalugu 20. sajandi algusajast kuni tänapäevani ning mitmesuguseid koolitarvikuid, näiteks vihikuid ja arvelauda.^[6] Kihelkonna ja mõisa ajaloo toa stendidel tutvustatakse Järva-Jaani kirikulugu, mõisa ajalugu ja valla ajalugu. Välja on pandud ka eri ajastute rahatähti.^[6] Kodumajanduskooli toas on esindatud Järva-Jaani tütarlaste täienduskooli ja Kodumajanduskooli ajalugu. Näha on ka endiste õpilaste käsitööd 20. sajandi algusest. Toas on välja pandud kodutöödega seotud esemed.^[6]

Nõukogude perioodi toas saab tutvuda Järva-Jaani kolhoosi kujunemise loo ja haldusjaotuse muutumisega, nõukogudeaegsete dokumentide ja mänguasjadega.^[6]

• Orina mõis Eesti mõisaportaalis

Järva-Jaani kihelkond

Kirik: Järva-Jaani kirik
Mõisad: Einmanni mõis | Karinu mõis | Kuie mõis | Kuksema mõis | Kuusna mõis | Metstaguse mõis | Orina mõis | Rava mõis | Roosna-Alliku mõis | Seliküla mõis | Võhmuta mõis